Właściciel bloga: ermo007

Selle mängu õpetuse autor on Lemmo.

Mäng sai alguse 20. sajandil ameerikast

Mängijaid võib olla 2,3,4 või 6, kuigi enamasti mängitakse neljakesi. Partnerid istuvad üksteise vastas. Võistkond, kes saab esimesena 500 punkti on võitnud. Kui mõlemad võistkonnad saavad üle 500 võidab see, kes saab enim punkte. Ühesuguse summa puhul üle 500 lõppeb mä:ng viigiga.

Reeglid: Kõik 52 kaarti jagatakse välja.
Iga mängija teeb panuse, mitu tihi ta usub saavat. Partnerid võivad ennem pakkumist läbirääkida, mitu tihi nad arvavad saavat, aga nad ei tohi anda mingit infot oma kaartide kohta. Mängija võib teha pakkumise 1-13'ni (tihide arv), või pakkuda 0 (mängija ei võta ühtegi tihi).

Mängija kelle võistkond on vähemalt 200 punti maas, võib pakkuda "pime 0" (blind nil). Kuid seda tuleb teha enne, kui mängija on oma kaardid avanud. Peale pakkumist "pime 0" saab mängija õiguse vahetada oma partneriga 2 kaarti.

Kaartide tugevused: tugevast nõrgemani A, K, Q, J, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2. POTI MAST ON SELLES MÄNGUS ALATI TRUMP!!!

Risti 7-t võib mängida 3 kuni 6 mängijat. Kasutatakse tavalist kaardipakki, äss on 1 või 14.

Kaardid jagatakse mängijate vahel nii võrdselt kui võimalik. Alustab mängija, kelle käes on risti 7.

Edasi on mäng sarnane üheksaga. Kõigepealt tuleb lauale käia mõni seitse. Kui mingi masti seiste on käidud, võib sellest allapoole panna kuue, kui ka kuus on käidud, võib seitsmest ülespoole panna kaheksa. Kui kuus ja kaheksa on laual, võib nende alla ja peale panna neist suuremaid ja väiksemaid kaarte.

Ässa võib panna kas kuninga või kahe peale. Ässaga käimise järel pööratakse vastav hunnik ümber ja ässa käinud mängija võib käia ühe kaardi veel. Ässaga ümberpööratud hunniku võib uuesti ümber pöörata vastavalt kahe või kuningaga.

Kui mängijal ei ole võimalust käia, peab ta oma paremal käel istuvalet naabrilt ühe kaardid võtma (andja valikul).

Mängu võidab mängija, kes saab esimesena kaartidest lahti. Kaotab see, kellel on viimasena kaarte käes.

Podkidnoi on üks tuntumaid mitte-hasartmänge.

Mänguks on vajalik tavaline kaardipakk. Osa võib võtta 2 kuni 8 mängijat.

Igale mängijale jagatakse 6 kaarti. Järgmine kaart pööratakse ümber ja asetatakse lauale, selle peale ülejäänud kaardid tagurpidi.

Käimist alustab mängija, kel on käes kõige väiksem trumpmastist kaart. (Trumbi kahe võib asetada ümberpööratud kaardi asemele ja võtta tolle endale.)

Mängija võib käia alguses 1 kuni 4 sama väärtusega kaarti. Hiljem võivad kõjuurde käia numbriväärtuselt võrdseid kaarte laualolevatega.

Mängija, kellele kaart(e) käidi, võib selle (need) edasi saata samaväärse kaardiga (kaartidega) või tappa talle käidud kaardi(d) vastava(te)st masti(de)st suuremate kaartidega või trumbiga (trumpidega). Tapmiseks nimetatakse teise kaardi peale tugevama kaardi käimist.

Ühele mängijale võib korraga ette käia kuni 6 kaarti (kui mängijal on vähem kaarte käes, siis niipalju, kui käes on).

Kui mängija ei suuda talle käidud kaarte tappa, tuleb tal need üles võtta.

Pokker on kindlasti tuntuim raha peale mäng. Pokkerist on väga palju variante, mis siiski erinevad üksteisest suhteliselt vähe. Seepärast oleks parem kui enne mängu algust reeglites täpselt kokku lepitaks.

Pokkerit võib mängida 2-10 inimest, rohkemale kaarte ei jätku. Kui on lubatud kaartide vahetamine on mängijate arvu ülempiiriks:

• 9, kui vahetada võib vahetada maksimaalselt 1 kaardi
• 7, kui vahetada võib vahetada maksimaalselt 2 kaarti
• 6, kui vahetada võib vahetada maksimaalselt 4 kaarti
• 5, kui vahetada võib vahetada maksimaalselt 5 kaarti

Mänguks vajalik: tavaline kaardipakk, milles on 2 jokkerit. Äss võib olla mängija valikul kas 1 või 14. Lisaks vajatakse raha või midagi muud, mille peale mängida.

Alguses paneb iga mängija laua keskele kokkulepitud algpanuse. Igale mängijale jagatakse 5 kaarti. Eesmärgiks on koguda teatud kombinatsioone. Jokker võib asendada ükskõik, millist kaarti.

Perekonna tolas kasutatakse tavalist kaardipakki. Kaardid asatatakse lauale tagurpidi ringikujuliselt, üks kaart pannakse lahtiselt ringi keskele. Siis võtab iga mängija ringist ühe kaardi ja paneb selle lahtiselt enda ette lauale.

Siis võtab iga mängija järjekorras uuesti ringist ühe kaardi ja vaatab, kas ta saab seda kellegi teise pakki või laua keskel olevasse pakki panna. Kaardi saab panna vaid temast ühe numbri võrra väiksema väärtusega kaardi peale.

Kui laual olevast ringist on kõik kaardid võetud, pöörab iga mängija järjekorras om paki ümber ja hakkab sealt kaarte võtma.

Võidab see, kes saab esimesena kaartidest lahti. Kui on võimalik panna kaarti mitmesse hunnikusse, tuleb eelistada ringi keskel olevat hunnikut, muidu on ükskõik. Kui mängija ei saa kaarti kuskile panna, peab ta selle panema oma hunnikusse. Kui mängija teeb midagi valesti, peavad teised panema tema hunnikusse trahviks igaüks ühe kaardi.

Meres laotatakse kõik kaardid segamini lauale. Seda mängu võib mängida 2-13 mängijat. Iga mängija võtab sealt 4 kaarti. Eesmärk on koguda nelikuid. Iga mängija küsib järjekorras teistelt mingit kaarti (näiteks viite või kuningat). Kellel seda kaarti on, peab selle küsijale andma.

Kui keegi annab küsijale soovitud kaardi võib ta kohe uuesti küsida. Kui kellelgi ei ole sobivat kaarti, võtab küsija maast 1 kaardi. Kui see kaart on viimasena küsitu või kui ta saab selle abil kokku neliku, võib sama mängija kohe uuesti küsida. Kui ta sama kaarti ei saa, küsib järgmine mängija.

Kui mõnel mängijal saavad mängu käigus kaardid osta, peab ta maast ühe uue kaardi võtma.

Kui mängija saab kokku neliku, peab ta selle kõrvale panema. Võidab see, kellel on mängu lõpuks kõige rohkem nelikuid. Mäng lõpeb kui kõik kaardid on kasutatud.

Linnade põletamine on ilmselt üks lihtsamaid ja paremini tuntud mänge maailmas. Mäng ise on niivõrd lihtne, et sobib mängimiseks pea igas vanuses inimestele, kes vaid kaarte käes suudavad hoida.

Mängimiseks on vajalik tavaline kaardipakk, milles võib olla kaks jokkerit. Mõeldud 2-le kuid sobib ka rohkematele mängijatele.

Alustuseks jagatakse kaardid mängijate vahel võrdselt ära. Kahe mängija puhul on võrdsuse eesmärgil soovitav anda ühele punased, teisele mustad kaardid ja kummalegi üks jokker, kui neid kasutatakse. Suurema mängijate arvu korral see loomulikult võimalik pole.

Kõik mängijad võtavad kätte kõik oma kaardid tagurpidi ühes pakis. Kõik käivad korraga lauale oma pakist pealmise kaardi ning laualekäidud kaardid saab endale kõige tugevama kaardi käinud mängija (mastidel tähtsust ei ole, loeb vaid kaartide tugevusjärjestus). Juhul kui mitu mängijat käivad sama väärtusega kaardi (toimub sõda), panevad nemad käidud võrdsete kaartide peale veel ühe kaardi oma paki pealt seda vaatamata tagurpidi ja seejärel käivad tavaliselt tagurpidi pandud kaardi peale veel ühe kaardi.

Hearts on mäng, mis on kindlasti kõigile tuttav, sest antakse ta ju kohe Windowsiga kaasa ja seetõttu on kindlasti kõik proovimise teel või kuskilt mujalt lugedes saanud selle mängu enam-vähem selgeks. Kuid siiski nendele, kes ei ole asjaga tuttav, toon allpool ära mängu tutvustuse.

Mäng on neljale inimesele, kes kõik mängivad eraldi. Istutakse paarikaupa üksteise vastas(ruudukujuliselt).

Igale mängijale jagatakse 13 kaarti, s.t. kõik kaardid jagatakse ära. Peale jagamist peab igaüks ära anda 3 kaarti esimesel ringil oma vasakul käel istujale, siis paremale ja seejärel enda vastas istujale.

Mäng ise on tavaline tihimäng, kus kõrgema kaardi käinu võidab tihi. On mastikäimise kohustus, kuid ülelöömise kohustust pole. Esimesena käib mängija, kelle käes on risti kaks, just selle kaardi lauale. Esimesse tihisse ei tohi panna ärtut, ega poti emandat. Üleüldse ei tohi käia ärtut tihi alustamisel enne, kui keegi on seda mõnes tihis käinud(v.a. siis, kui muid kaarte käes pole).

Kui üks voor on läbi loetakse punkte järgmiselt: iga ärtu annab ühe punkti ja poti emand annab 13 punkti. Mängu kaotab see, kes kogub esimesena 100 punkti.

Eeslis kasutatakse kaarte vastavalt mängijate arvule: kui on 2 mängijat, siis kasutatakse ässasid ja kuningaid, 3 mängija korral ka emandaid jne.

Eesmärgiks on koguda kätte nelik. Igale mängijale jagataksegi 4 kaarti ja mängijad hakkavad ringis järjekorras omavahel kaarte vahetama (korraga 1 kaart). Kui kellelgi on nelik käes, peab ta oma labakäe asetama laua keskele, teised kohe endi käed sinna peale. Kes viimasena käe paneb (tema käsi on kõige peal), on selle voorus koataja ja saab endale tähe.

Esimene täht on "E", siis "E", siis "S", siis "E", siis "L". Kes esimesena endale kõik need tähed saab, on kaotaja ja "eesel"

Seda mängu võib mängida ka mõne muu sõna peale. Ka käe panemise võib asendada näiteks keele suust välja lükkamisega.

Bridzh on väga keeruline ja pikka tutvustamist vajav m¨ng. Seetõttu võtab mul selle kirjutamine päris palju aega.

Seni aga soovitan teil lugeda raamatut "Bridzh" sarjast tunne mängu ja Tiit Laanemäe "Väike bridzhiraamat algajaile". 

Blackjackis võib kasutada 1-10 kaardipakki korraga. See on kõigi teiste mängijate mäng diileri vastu.

Eesmärk on koguda võimalikult lähedane summa 21-le. Algul jagab diiler igaühele (ka endale) kaks kaarti lahtiselt (pilt ülespoole). Numbrikaartide väärtus vastab nende numbrile, kõigi pildikaartide väärtus on 10, ässa väärtus on vastavalt mängija soovile kas 1 või 11.

Kui kõigile on kaardid jagatud, võib iga mängija järjekorras kas kaardid juurde võtta või peatuda (ei soovi kaarte juurde). Kui kõik on oma kaartidega rahul, hakkab diiler kaarte juurde võtma. Diiler peab igal juhul juurde võtma, kui ta kaartide summa on 16 või väiksem ja igal juhul peatuma, kui ta summa on 17 või suurem.

Kui mängija kogus diilerist suurema summa, maksab diiler talle tema panusega võrdse võidu, kui diiler sai suurema summa, siis loovutab mängija oma panuse pangale. Kui seis on võrdne, siis summade 17, 18 ja 19 korral võidab diiler, summade 20, 21 ja blackjack'i korral jääb mäng viiki (Mängija saab lihtsalt panuse tagasi, ei võida ega kaota).