...Erakondade tingarv Riigikogus plahvatas üle 6 ja jäi sinna 10 aastaks.Tollal oli see arv suurimaid Euroopas ja 2017a ületas seda ainult Belgia.Alles 1926.a lisati jäigale eraknna nimekrijale võimalus hääletada meeliskandidaadi poolt,et toda nimekirjas ettepoole lükata.alla kolmadiku valiijaist kasutas seda võimalust.Suurimalgi erakonnal oli ainult 22-25 kohta ( kokku sajast) - enne Tööerakonnal ja Põllimeestkogudel ja siis sotsiaaldemokraatidel.Enamusvalitsus nõudis vähemalt kolme erakonna koostööd ja neid oli raske koos hoida.Valitsuskoalitsioonid muutusid keskmiselt 10 kuu tagant.Ega nad suhteliseliselt tugeva presidendibõimuga Soomeski kauem kauem kestnud.Soome küpsem demokraatia suutis seda kuidagi taluda,nooremale aga käis üle jõu.Kokku 23 valitsust jõudis juhtida 15 aasta kestel (1918-1933) 11 riigivaneamat,neist viilel korral Põllumeestekogude Päts ning neljal korral Rahvusliku Keskerakonna Tõnisson ja Pätsi erakonnakaaslane Jaan Teemant.Põlistalunike ja maareformiga maad saanud asunike huvid olid alguses vastndlikud,kuid hakkasid üha enam ühte lanhema,kui asunikud jalad alla said ja selle mõjul paramale nihkusid.Nende ühiserakorra teke langetas erakondade tingarvu allapoole 4-umbes nagu praegu.Paraku see liit ei kestnud.Rahvas oli poiiitukutega üha vähem rahul.Vihapoliitika tõusis taas.

Soome ja Läti-Leedu vahel

Võrdlus Some,Läti ja Leeduga aitab raamistada sõdadevahelist Eestit.Läti rahvaarv vähenes sõja ajal 32% ja maa oli rohkem laastatud kui naabreil nii,et seal oli taastamine vaevalisem.Kommunistlk pagulaskond ja varasem väljaränd Venemaale oli suurim lätlastel ja väiksem Leedulatel (kust mindi USA-sse).NSV Liidust lähtuv riigipöörde katse tuli siiski ainult Eestis1924.a.Soome punased leidsid oma energiale väljundi Karjala ANSV-d välja ehitades,kuni uus terrorilaine Nõukogude Liidus nad hävitsa nii,nagu ka Balti kommunitid.Leedu välispoliitikale panid oma pitseri piiritülid Saksamaa ja eriti Vilniuse hõivavanud Poolaga.Kuna Läti ja Eesti ei soovinud neisse tüldesse segatud saada,jäi Balti koostöö kesiseks.Teistel maadel piiritülisid polnud,seejärel kui Rootsi nõustus jätma Ahenamaa Soomele ja Soome piir Nõukogude Liiduga sai selgeks.Sisepöliitika mängis kõikjal tähtsat osa maaelanikkond,selle erakonnad ja maareform.Läti võõrandas 1920..a saksa ( ja Latgales poola) parunite mõisad ilma hüvituseta,Eesti maksis maksis pisikest hüvitust alles tagantjärele (1926).Maarefor leebem ning aeglsem Leedus a eriti Soomes,kus rootsikeelseid mõinike tunntati omamaalastena.Kasu maarefrmist said eeskätt õiges sõjaväes võidelnud ja seejärel bähese maaga talurahvas.See aitas kõikjal vaeste-rikaste kahandada,kuigi sotsiaaldemokraadid jäid arvetatavaks jõuks.Nemad surusid maareformi läbi,ent kui asunikud jalad alla said,hakkasid nad toetama parempoolesid erakondi

Kodumaine diktatuur ja vaikiv alisumine

Demokraatia tülkam valitusvorm,mis kunagi on leiutatatud.Erti kui see on ka õigusriik,kus rahva hetketujudel ploe voli rikkuda põhiõigusi.Demokraatlikus parlemendis aina räägitakse,selmet otustada.See tüütab rahva ära,eriti kui pole sellega harjunud.Kui ollakse harjunud  tsaarigiga,kes otsutab kiiresti ja õigesti,siis oodatakse,et rahva valitud paralament tegutseks sama kiiresti ja veel õigemini.Ja õigemaks peetakese seda,mis soosib omaenda huve ja erakonda.Kui parlement töötab välja komprmisse,siis kõlab see nagu lehmakauplemine.Selle inetumaid pooli valgustab vaba ajakirjandus põhjalikult,samuti vähimatki pettust ja valimisvõltsimist.Kui sulid avastatakse,kestab kohtumõist kaua ja süüdimõistetu lõpuks ehk lõpuks ei tulegi,kuna süütõendid pole piisavad.Õigusriigis peab järgima seadusi ka ilmselt sulide puhul.Siis võib tunduda,et kõik on mäda.Seda võrreldes naabermaaga,kus valitseb diktatuur.

Lubię to!