Właściciel bloga: aleks30

aleks30
63, Põlva, Estonia

mniej niż dzień temu

          MÕIS.SAKS JA TALUPOEG.MÕISAMEHED

          Talupoja-ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest

1) Talupoja sugu ja palu sugu ei lõpeta ükski ära.

2) Enne kaovad hundid,siis mõisnikud.

3) Teo orjus,veo orjus.

4) Kui taevas koidab,siis talupoeg hobused joodb

     Mõisatööl pole lõppu.Mõisa ahnus ja täitumatus

1) Millal lõpeb mõisatöö ehk milal kustub põrgutuli.

2) Ei lõpe tuli põrgus ega talus töö.

3) Millal mõistöö tehtud ehk millal põguhaud täis saab.



2) 


   


             Karjane

1) Karjane paneb talvel oma jalad seina peale.

2) Karjaseks palgatakse,teenijaks peetakse.

3) Mis surmalaps raamatuga või perepoeg karjavitsaga teeb.

       Saunik.Kodapooline.Vabadik.Asunik.

1) Mis saunamees kahe hundiga teeb.

2) Parem külm kivi murgas,kui vabadik majas.

4) Vabadik peres on kui täi kasukas.

5) Vabadik saab vastapäeval valges magama.

6) Ega asunik inimene pole,ainult värske lume ajal peetakse inimeseks

            MÕIS.SAKS JA TAUPOEG.MÕISAMEHED.

Talupoja-ja mõiankusoo kestusest ja kadumisest

1) Talupooja sugu ja palju sugu ei lõpeta ükski ära.

2) Enne kaovad hundid,siis mõisnikud.

             Teomehel raske orjus,tööd palju,päev pikk

1) Teopoisil tööd on paju.

2) Teo ojus,veo orjus.

3) Kui taevas koida b,siis talupoed hobused joodab.

       Mõisatööl pole lõppu.Mõisa ahnus ja täitumatus                          1)    Millal lõpeb mõistöö ehk millal kustub põrgutuli.                   2)  Millal mõistöö tahtud saab ehk millal põrguhaud täis saab.   3) Kuna saab põrgu täis,kuna saab mõisatahtmine tasa.             4) Põrguhaud ja saks perse,kes neid jõuab täita.                         5) Mõisa auk ei saa elades täis.                                                      6) Saksal sada kõhtu ja tuhat suud.             …


  Õhtu tuleb õnnega ( kogub kokku,laseb puhkama),hommik hoolega (sunnib töösse,laotab laiali)

1) Õhtu tuleb õnne kaudu,videvik villa kaudu.

2) Hommikul huult,õhtul õnne.

3) Õhtul õntsam.

4) Õhtu toob õled tubasse,pime paneb puhkamaie.

  Poiste ja tüdrukte lakas magamise kalender

1) Jüripäeval antakse tüdrukutele ja sulastele passid kätte ja nad võivad minna lakka magama.

2) Maarjapäevast läheb Kihnu tüdruk lauta magama ja haug lähheb ojasse.


       Teenijate palkamine,ülesütlemine,lahkumine.'' Orjaksoleku''aeg

1)  Jüri seob,Mihkel päästab.

2) Jüi paneb tööle,Mihkel päästab tööst.[ Teenijate (suiliste) palkamise ja vabakslaskmise kohta,]

3) Kes seitse aastat teenib saab talu.

   


       Rikkuse seoseid tarkusega:riksast peetakse targaks,vaest rumalaks;kes tark,see rikas,kes veene,see rumal

1) Rikas alati tark vaene ikka rumal.

2) Vaesel ikka vaese aru.

3) Vaesel ikka vsese õnn.

4) Vaesus on rumaluse naaber.

5) Mida targem rahvas,seda rikkamad;mina rumalamad,seda vaesemad.

    Veesega taheta suhelda;rikkaga suheldakse meeldi.Vaesele ei anta head

1) Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma.

2) Kes kehva pulma kutsub.

3) Kes puujalga pulma,vaest varrulule või santi saia sõõma.

4) Kes pussnuga pulma palub.

5) Kes vaest vadeiks võtab,kassile kala küpseta ehk pussnuga pulma viib.

   Mitmesugust rikka ja vaese kohta

1) Vaene -see ajab vilet,rikas - see laseb laulu.

2) Ega vaene vaeva ei tunne.

3) Vsene elab kallimban kui rikas.

  TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE.PERERAHVAS JA PALGALISED.KODAPOOLINE,SAUNIK,VABADIK

   Mitmesugust kohast ja talust:koha tätsus/vähetähtsus;talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi (töötegu) ja tundemärke (loomad,kõlvikud,varud)

1) Raha mulla sisse panna on perem kui taskus hoida.

2) Ega koht meest pea,mees peab kohta pidama.

3) Mis nüüd viga mehel elada,kui koht hea.

3) Põgene halva koha eest,aga mitte halva saksa eest.

4) Ega koht ilma tööta seisa.

5) Tööd tühjas talus,hoolt hoonus. [= halvas,kehvas] elus.

6) Kui igaüks teeb oma tööd,siis on kõik asjad majas head.

7) Ilius hobune on mehe uhkus,

8) Põllust tuntakse meest.

      Suurem majapidamine - suurem pere.Kus tegijaid,seal sööjaid;pole sööjaid- pole ka tegijaid

  1) Suur pesa,suur pere.

2) Kus pole kodu kedagi,seal pole majas midagi.

3) Kus saajaid,seal sööjaid.

4) Mitu rehti setu kõhu.

   Mehine eelistatum,Suures peres inimkaotused tõenäolisemad,väikieses ohtlikumad

1)…


    Rikas ei usu vaest ( ega vaene rikast),rikas ükskõikne vaese hädade vastu.Rikas solidaarne rikkaga,vaene vaesega

1) Ega nuumsiga ei tea,mis õueseale vaeva teeb.

2) Kes vaese talupoja häda usub.

3) vaeste palest ei hoolita,heade õpetust ei võeta.

4) Rikas ei usu vaese häda ja vaene ei usu rikka häda.

5) Vaene tunneb vaese hada,uhke rikas pöörab palge kõrvale.

7) Rikkad on Aadamast saadik sugulased.

    Vaene maksab vähe rkka kõrval.Rikast austakse,arvetatakse;vaessest ei hoolita,vaesesle tehakse ülekohut

1) Ega mees midagi ei maksa,mehe raha maksab.

2) Kes rikas rahale,see kõrge aule.

3) Ega täis kõht tea,mis tühjal tarvis.

4) Vigane hobune,tühi rahakott ja vaene inimene - need ei ole kuskil väärt.

5) Mis tibu kaalub taalri vastu.

6) kust aed madal,seal käib igaüks üle.

7) Rikas sõidab tõllas,veane ripub võllas.

8) ''Tere''on viina norimine.



  



    


   Kuidas jõukusnõnda elamine.

1) Kel enam tagu käes,see võib paksema leeme keeta.

2) Kuidas linnu jõud,nõnda linnu pesa.

3) Suur lind-suu pesa.

    Rikas elab hästi ja rõõmsalt;vaene näeb häda ja vaeva

1) Rikas elab rõõmsalt,kui rahu rasva sees.

2) Rikas elab nõda kuidas tahab;vaene elab nõnda kuidas ta saab.

3) Rikkus rika oma,vaene peksu vaesust kallalt.

4) Veane mees peab silmist suhu laskma.[ s.t pisaraid neelama]

5) Mis silmist tuleb,see suhu läheb.[Raskse ja nutuiise elu kohta]

6) Vaelel rahval valu palju.

7) Vaene inimene elab viira-vaara.

     Rikas võib laiselda,magada;vaene peab tööd tegema

1) Rikal on hõlpus haige olla.

2) Paned kopka kopka pääle,suur varvas seina pääle.[Kui on raha,poe tarvis tööd teha]

       Rikkal hea söök,,sõõb,mis tahab,läheb paksuks  jne;vaesel kehv söök,xööb,mis tahab,jääb lahjaks

1) Vaese leib vee peal.

2) Ega vaesel toitu vallda ei ole.

3) Rikas sööb,mis süda kutsub,vaene sõõb,mis saada jõuab.

4) Rikas sööb siis,kui ta tahab;vaene sõõb siis,kui tal on.

5) Rikas sügab alati kõhtu,vaene pead.





            Vaesus pole patt ega häbi.Rikka ja vaese uhkusest.Mis rikkale,vaesele sobimau

1) Ega vaesus patt ei ole.

2) Raharikkus on hinge uhkus.

3) Vaesus ei tee häbi.

4) Küllus ajab uhkeks.

5) Saa küll rikkaks,ära saa uhkeks.

6) Kõige suurem patt on see,kui rikas valetab ja vaene abielu rikub.

7) Rahakott rikka süda.




8) Kes heaste määrib,see hästi sõidab.

9) Määritud ratas jookesb ikka libedasti.

10) Määrimata ratas karjub ikka.

     Raha aitab ja hukutab.Raha ja rikkus teeb teeb tigedaks.ja lahjaks.Hõlp elu ajab hukka

1) Suur raha pärib hinge.

2) Mees püüab raha,raha püüab hinge.

3) Rahakurat on kange.

4) Mida rikkam,seda tigedam.

     Rahalugemise juures pole vaja pealtvaatajaid

1) Kui raha loetakse,mine välja;kui tööd tehakse,siis tule llgi.

2) Rahalugejat ja puuragujat ei või vaadata.

3) Parem vaadata sõnnikutõstja,kui rahaleja silmi.

4) Raha lugemise juures ei ole kubjast vaja.

5) Rikast ajab ahnus,vaest tühi kõht.

6) Raha on rikka jumal.

7) Vaene magab nagu kott,rikka süda kulla küljes kinn.

8) Vaesel rahulik uni,rikas ei saa magada.

9) Raha ei anna rahu.

10) Raha sigitab vargaid.

      Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu

1) Rammumees pektakse,rahamees tapetakse.

2) Kus suurem kogu,seal suurem kära.

3) Mida rohkem vara,seda suurem kära.

4) Varandus nälgib pahandust.

5) Rikkus maja riid,vaesus maja tüli.

6) Tühi toob tüli majasse.

7) Tühi toob tüli talusse,ajab lapsed hulkumaie.

8) Tühja sõime kallal lähevad hohused riidu.

      Jumal vaese/rikka poolt.Rikka ja vaese väljavaateid saada taevariiki

1) Vaene elab jumalga,rikas varaga.

2) Küll jumal seńi rikka rinnust kinni peab,kuni vaene ennast järgi veab.

3) Jumal peab rikka rinnust kinni,laseb kehval kesa ülesse künda

4) Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma,kui rikas taevariiki saab,

5) Rikka päralt terve taevariik.





       RIKAS JA VAENE.RAHA

    Varabdus ei tee paha.Raha peab olema.Rahaga saab kõike.Rikkal igal pool hea

1) Ega raha meest riku.

2) Ega vara vakka riku.

3) Raha maksab igal pool.

4) Raha eest saab kõik.

5) Rikka kuid matab-katab kõik.

6) Raha ei haise.

7) Raha murrab rauda.

8) Rikkal o hea raba pealgi elada.

 Kel rikkust,sel võimu

1) Kel rikkust,ruul võimu.

2) Kellel suurem kukku,selle võimus.

3) Kellel raha,sellel võimus

4) Kellel raha,sellel ramu.

5) Kel kõud,sel vägi.

   Altkäemaks aitab kõikjal.Kuidas määrid nõnda sõidad

1) Raha pimedaks,kurdiks,keeletuks.[Altkäemaksu kohta]

2) Raha ees avanevad kõik uksed.

3) Rahaga saab kohta osta,rahaga saab kohtus kosta.

4) Raha paneb rattad käima.

5) Kõik rattad ja rattakesed tahavad määret saada.

6) Iga asi tahab määrimist.

7) Kui ratas ei veere,siis rasva.




← poprzednia 1 2 3 4 5 ... 219 następna
Blog
Blogi są aktualizowane co 5 minut