...Lautades olid nüüd loomade jootmiseks veekünad,hiljem tulid ka joogiautomaadid.Samuti paigaldati uutesse lautadesse rippraudteed,nnde vagonettidega veeti nüüd loomadele sööt ette ja sõnni välja.Seda kogunes aja jooksul nii palju,et lauda teiset otsast enam välja ei pääsenud.Jäidki meist need sõnnikumäed sinna kõrguma,ei osatud sellega midagi teha.Kohalikel venelastel olid ka loomad,põhiliset lehmad,sead ja kanad.Eestlastel algaastail mingeid loomi ei olnud,hiljem mõned muretsesid lehmad,paljud pidasid sigu ja kanu.Oli meie perelgi kodumaale sõites kaasa võtts kahe sea soolatud liha.Küülakarja karjatati järjakorras või kes ei saanud ise iminna,see palkas karjase.Üks väga valus töö oki luudade tegemine.Seda tegid tavaliselt vana ininimesd,keda muudel töödel kasutada ei saanud.Luudasi oli palju vaja ja materjaliks ei olknud muud võtta kui karagatniku põõsad.Need okaspõõsdad olid tõelised põgu sgitised.Nende pikad teravad okkad tungisid läbi paksu tugeva riide.Inimeste käed olid alatasa torkehaavu täis.Tõeline piin!Ei saa jätta mainimatat üht uudimaad aegst ''hullust''.See oli põllukultuuride ruutpsesiti külvamimine  ja istutamine.Enne seda külvati põllukultuuid reakülvimasinga ja köögiviljad istutati käsitsi.Kartul pandi käsitsi ka suurtel põldudel.Tavaiselt nägi kartulipanek välja nii:töötati paars,üks inimene läks ees ja kaevas labidaga auke,teine tuli karulaämbriga ja viskas igasse auku kartuli.Seejuures hoiti ühtset rütmi nii,et iga järgneva augu muld tuli vasata eelnevasse auku,kus katul juba sees.Hiljem mõned nupukad eesti mehed kohandasid kartulipanekuks vana,peale seati seemnekatli kastid ja istmed inimeste jaoks.Suvel rohimine ja  muldamine käis käsitsi.Sügisel kaevati kartulipesad hanuga lahti ja nopiti saak kokku.Seal oli levinud kohalik kartulisort ''kullurka'',oli väga hea ja suur kartul,väikseid mugulaid peaagu ei olnud.''Ristpesiti''ajastuks toodi igasuguseid masinaid maisi,päevalille,juurvilja,karuli ja muu ruutpesiti külviks,isegi kapsaistutusmasinad.Kevadtöödea aegu kõrgusid põldude ääres markeerimistaadi rullide hunnikud ja tõeline traatvõrkude rägastik.See hullus kestis 3-4 aastat,siis loobuti sellest tülikast süsteemist.Masina seati ümber tavaliseks reakülvimasinaks,osa läksid vanarauaks,osa jäid steppi roostetama nagu traadivirnadki.Inimesed elasid sohvoosile kuulavates majades.Paljude kohta oli  ''maja'' nimi liialdus,kuid eluase ta siisik oli.Põhiliseli oli kolme liiki elamuid:palkmajad,savist majad ja hütid.Oli veel ka muldonne ja mäe sise uuristatud koopaid,kuid need olid rohkem hädaelamud ja enamikus ajutise kasutusega.Palkmajad veel pärit tsaariajast,nad old kõige suuremad ja soojapidavamad.Savimajad olid laotud kuivatatud savitellistest ehk plönnidest,seest ning väljast krohvitud ja lubjaga valgendatud.Hütid olid valmistatud kõige lihtsamalt.Maasse oli taotud paar rida inimese kõrguseid vaiasid vastavalt maja suurusle.Vaiad põimiti thedalt paju,toominga,või karagandiku okstega tihedaks taraks,vahed täideti saviga,mõlemalt poolt krohviti ja valgendati.Katus tehti analoogiliselt,kas ühele või kahele poole kallakuga ning lisaks kaeti peal murumätastega.Sarnane katus tehti ka väksematele savimajadlele.Selliselt olid ehitatud ka kõik lambalaudad ja suvefarmide hütid-elamud.Suuremad savimajad ja palkmajad olid viilkatusega ja kaetud laudadega.Kuna kliima oli kuiv ja sademeid vihma näol esines vähe,pidas selline katus vastu küll.Hooajatöödel põllubbrigaadides elati vagunelamu tüüpi onnides,mida veeti traktoritega ühest kohast teise.Kui oli ruumikitsikus,siis valmistati koha peal õlgedest või heinasi onnid.Inimesi,kel olid kodus väikesed lapsed või loomad veeti igal õhtul ja hommikul külasse.Toitlustamine hooajstööde ja brigaadides toimus ühiskatla põhimõttel.Tasu toidu eest arvestati palgast maha.Vett brigaadidesse veeti hobu-või härjarakendiga miitmesajaliiristes  puust vaatides.Vene külad kujutasid endast kahte pikka rida maju mõlemal pool küla tänavat.

Lubię to!