...Puhkepauside ikka kihutasime hobustel võidu ja kui veekogud olid lähedal,ujutasime hobusid jões või järves.Vahel tegime ratsa retki arbuusi-ja meloniväljadele,et tuua brigaadile toidulisa.Ratsa oli ju valvuri eest põgenemine lihtasm.Heinatöö brigaade oli igas osakonnas mitmeid.Tavaliselt koosnes brigaad 3-5 hanguja-mehest ja 3-5 lohistist ehk 8-10 hobust ja sama palju lohistipoisse.Tööd tasustai kokkupandud heina koguse järgi ja seda mõõdeti tsentneites.Iga kuhja valmides käis brigadir koos mõõtjaga ja mõõtis kuhjad üle.Hiljem kohtoris arvutaii välja kui palju.Eks tüssati ikka tihti.See segus siis kui habgujaks hakkas üks eesti noormees,Ervin Sutting,kes elas Letnikis.Ta oli tugev ja tarkusi oli tal ka.Eestis oli ta õppinud Kohtla või Kiviõli Raudteekoolis.Temal oii matmaatika peale annet,oskas kõiksugu arvutusi.Kui brigadiri arvutus oli vale.Mehed läksid kontorisse arveid klaarima ja said õiguse.Sest ajast,kui mingi segadus arvestamisel oli,kutsuti ikka Ervin vahekohtunikuks.Sellega võitis ta täielikult venelaste poolehoiu ja iga brigaad soovis teda endale.Analoogset heinatööga toimus ka põhukoristus,kuid siiski laudatöölistel põhk teisejärguline materjal ja enamus põletatu.Kõige raskemyöö oli siiski laudatöölistel,eriti talvel ja kõige rängem lüpsatel.Kui noorlooma,-hobuse-ja sigade talitajatel õnnestus enam-vähem hommikuni magada,siis lüpsjatel seda võimalust ei olnud.Hommikul kell 2-3 oli äratus,brigadir käis majast majja ätatamas.Kohe lauta!Talvel tuli kõigepealt rookida lumi usta tagant,et üldse lauta pääseda.Siis laudatööd:lüpsmine,nõude pesemine,sõnniku rookimine,ja vedu,looade söötmine,vasikate lutitamine,piima töötemine,koristamine,loomade jootmine,külmud silo raiumine slioauus,heinte tassimne,ja muud tööd.See kestis pea õunani ja siis uus lüpsikord-õhtune.Pealegi eksperimenteeriti aeg-ajalt nn uute töömeetiditega,lüpsti lehmi 4-6 korda päevas.Siis ei saanud lüpsjad laudast üldse ära.Oli ikka tobedus.Ükskord lõppes seegi lollus,saadi aru,et isegi loomalt ei saa seitset nahaka koorida.Pikapeale siisiki töötingimused paranesid.Kui ehitati Letnkinisse uus lehmalaut ja sigala,siis rajati nende yarbeks puurkaev.Kaevati trass ja paigaldati torustik otse lauta.Nüüd käsitsi vee tassimist enam ei olnud.Seoses trassi kaevamisega on meeles üks seik.Üks uljas autojuht arvas,et mis kraav see õige on,tema sõidab selest hooga üle.Paraku lõppes sõid ninapidi kraavis.Üks võimas''Stalinets''ttraktor käis teda välja tõmbamas.Paraku nii õnnetult,et auto esisild purunes,seisis see vae vare seal mitu nädalat,lõpuks viidi kusagile remonti.

Lubię to!