3.Ajaloolilsed seosed                                                                                                    3.1.Aeg :Et õpikute ja mni informaatorite ütlusi oleks võimalik hinnata ja uurida,annan siin selgitava ülevaate Teise maailmasõja aja Eestis toimunust.Teen seda seetõttu,et need faktid on paljudele lugejatele Rootsis ja teistes Põhjamaades sageli vähem tuttsvad,kui Baltikumis.Küüdtamine oli osa Eesti kaootilisest ajaloost aatatel 1940-1945.Siin o esitstid lai ülevaade  alates aastast 1939,kui sõlmiti pakt Saksamaa ja Nõukogude Lidu vahe,kuni viimase 1953.aastal korraldatatud küüditamiseni..3.2.Eesti 1940.- 1953.a.okupatsiooni ajal:Vaba Eesti riik oli oma lühikese isesvus aja jooksul 1939..aastaks jõudnud oma naabitega teeve rea rahulepinguid ning kuulus ühtlasi Rahvateliitu.nüüdisaegsele ÜRO-le eelnenenud ühendusse.Teise maailmasõja eelsetel aastatel õnnestus Eesti valitsusel kõrvele tõrjuda vägivallaideooogiate ähvadused,mis olid tollal tavaliised.President Konstntin Päts oli paremäämulike vapside liikumise põlvli surunud ja enne seda lämmatada kommunistliku mässu.Eestis oli toimiv demokraatla,see oli vabade valimiste riik.Võim Eestis arenes vahetullt enne sõda autortaareses suunas.Järgnenud okupatioonid võtsid riigilt iseseivuse rohkek kui poleks sajandiks.See oli katsumuste aeg,mis võinuks rahvuse viie hävingule.Kogu selle peioodi kestel ( 1940-1991) hukkus umbkaudu 90 000 Eesti kodanikku ja riigist põgenes sel ajavahemkul umbes niisama palju.Teise maailmasõja ja selle tagajärjel üle elatud repressioonide ajal bähenes Eesti elanikkond 17,5% võrra.Lisaks hävitati peaaegu täielikult kõik vähemusrahvused Eestis   ( välja arvatud venelased) Eestlased ja lätlased on Euroopa ainsad omariiklusega rahvad,lelle arvukus on praegu väisem kui  20.sajandi alguses ( eestlasi on umebes 10 % vähem).On püütud arvutada,kui palju kaotas kokku oma elu  ja saadud tulemuseks 170 000.Algmaterjal,millel dekograafilided üllevaated põhinevad ajavahemikus 1934-1959 puudulik,sest sel ajal rahvaloendusi ei korraldatud.Pealegi muutus 1945.aastal Eesti terrtooriumi suurus ja koos sellega elanikkonna arvukus.Paljud esitatud arvud on hinnagulised,sest puuduvad andmed,kui palju tapetuid pärast arreteerimist hukatuid,sundasumisele saadetuid ja seal surnuid,lahingutes langenuid või põgenikke.Samuti puuduvad andmed küüdiatatute kohta,kes surid Nõukogude Liidi kõrvalistes kolgates.Ei ole ka täpselt teada,kui paljudel küüditatutel õnnesus kodumaale naasta..Pöödumatud on inimikaotused,tapeute,hukatute,sõjas langunute või teadmata kadunuks kuultatute näol.Nende hulka kuuluvad ka need,kes alatiseks Eestist lahkusid.Lisaks neile oli ajutisselt riigst lahkujaid:väljasaatetuid,,evakueerituid,põgenikke ja teiisi.Osa neist suri varstii pärast vabanemist.Lõpuks ei saa inimlaotusi mõõta arvude keeles ega repressioonide raskust hinnata üksnes otseselt kannatanute kannatuste põhjal.Eestis öeldakse selle aja kohta:kellegi julgeolek ei olnud kindel represseerida võdi igaüht.Alles 1989.aastal said represseeritud õiguse luua oma organiatsioone.Saksa valitsus oli juba ammu planeerinud alustada sõda idas.Sellest tulenevalt hakati Berliinist andma saksa päritolu isikutele soovitusi pöörduda ''koju'' Saksamaale.Esimene suur ümberasumine Eestis .Need perekonnad olid elanud Eestis sadu aastaid ja paljud neist kuulusid vanasse valitsevasse ühiskonnakihti.Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamisele 23.augustil järgnes 28.septambril Nõukogude Liidu -Saksamaa sõprus- ja pirileping,millega nähti muu hulgas ette baltisakslaste ümberasumine  oma päritolumaale.Esimesed Berliini kiutset järginud baltisakslased Eestist juba 18.oktoobril 1939,niisiis 57 päeva pärast Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist.1934.aasta rahvaloenduse andmeil elas Eeatis 16 346 saksa rahvusest kodanikku.

Lubię to!