Seisan ristteel
kuhu minna, ma ei tea
juuksed salkus,riided märjad
Pisaraid Ma teiste eest ei varja
Tahaks köige peale karjuda,
kuid püüan valuga harjuda.
Üksinduses liig tihti murdun
tunnen end kui oleksin ma surnud.
Pimeduses muutun räbalaiks
teiste ees teen end labaseks.
Nii ehitan müüri oma valule,
köik vöiksid Mind jätta rahule.
Tahan ahastuses nutta
ennast peita pimedasse tuppa.
Ja kui hommik saabub
tunnen, et hinges köik hääbub.
Muutub tuimaks Mu valu,
Päevavalgust see masendus ei talu.

Lubię to! 8