Nii kare on kurgus,

kui pean ütlema: "Vabandust!"

Nii kuivad on silmad,

kui saadan Sind uksel

Ja mu käed on surnud,

kui pean embama Sind.

 

Kuid Sinu silmis näen helkimas kurbust

Palun, saa aru mul on vaja vabadust

Nii sompus on Su mõtetes kõik ilmad

Kurba viisi dirigeerivad su südametuksed

Oled jällegi pettunud, et ma ei tulnud

Kuid Sa ju tunned mind!

 

Tead: "Viimane kord ei jätkunud mul julgust."

Nüüd tunnen, et su nutt teeb mulle haiget

Ja iga Sinu anumisemaiguline sõna

Jääb mulle kõrvu kõlama

Tea! Seepärast enam ma ei tulnud

Näib, hoolin Sust nii kuradima palju.

 

Ainus, mida ma ei taha, on....valgust

See eredus teeb silmadele haiget

Tahan  olla kurt, et mitte kuulda keeldude kõla...

Tänasest jäi aeg seisma - jäin Su kõrvale lamama

Ka õhtuks polnud ma kuskile Su juurest läinud

Sul oli õigus - me suhe on kindel kui kalju.

 

Lubię to!