Blog

ma istusin toolil ja mõtlesin veidi,

kui kuradima iluis oleksid sa pulmakleidis.

aga muidugi jäin ma mõtlemisega hätta,

seega,et sind nii näha peaks paluma su kätt ma...

miks süümepiinad on nii tugevad,
et pisar silmist poeb,
kuid mõtted on nii pugevad,
aga see vist enam ei loe,
ei tasu kunagi ennem mõtlemist teha
kui mõistusel hetkel sa pole,
ja pärast ei ole sa enam meha.
et tunnistada oma tegu mis kole,
kas aitab suur kalli või roos
et unustada mu viimased vead,
ja oleme õnnelikult koos.
kuid seda sina otsustama pead.

kui kutsun kas tuled mu juurde,
kui tahan kas kallistad mind.
kui jah siis naeratus suule,
kui ei siis haiget saab hing.

kui küsin miks?siis vastust ei kuule,
sest raske on vastata sul,
siis kirjutan ilusa luule.
kui kallis oled sa mul.

istub linnuke oksal mille tüvi on murdund,

Nähes puudelt langemas neid lehti,

me rikkust ja vaesust,õnne ja rõõmu.

saab jagada neelates veini sõõmu.

kuid tühjust ja külmust,kurjust ning viha.

kasutame ainult siis kui halba tahame teha...

vahel mõelda võib palju,
kuid reaalsuses sinna ei jõua,
sama mis olles paadiga merel
paraku aeruta sa sihti ei sõua.
sest sihiks on unistused
mis ei taha kohe kuidagi täituda,
ja kui juhtub ime et täitub,
siis ei oska selle vääriliselt käituda.

Kodukant,nädaline,postimees või muu,
iga nädal on seal keegi kes avab oma suu.
teemal mida mitte keegi siin eestimaal ei salli,
et tõuseb riigikogus palk ja homne toit on veel kallim.
tõstame pensioneid ja kärbime toetust,
sest see meie riigis ongi hetkel moes just.
Ansip suurelt avalehel kutsu taevast appi,
sest riigikogu paneb leivad nüüdsest ühte kappi.
sellepeale naerdes ätleb Reiljan pole paha,
kui ärimehed ulatavad talle musta raha.
vahest võiks ju mingi rõõmusõnum lehes olla,
mingu persse riigikogu,palgatõus võiks juba tulla...

Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist...