Blog

Ma aina hõljuks hämarsilmi ringi,
ja oleks armunud, ja ootaks, ootaks ikka;
kuid aeg on minu ümber teinud ringi
ja ma ei ole enam plika.

Toast tuppa käin. Aeg-ajalt piidlen peeglit
ja hapralt kuulan samme kogu majas...
Mu puhul imeks panna pole seegi -
pean telefoniks hilist äratajat.
Ning mul ei ole und; ma olen ärkvel
ja ehitud ööpäevas iga tund;
teen taskuraamatusse totraid märkmeid:
"Ei helistanud.", "Täna sadas lund."

Poes pole käinud juba mitu päeva:
truu sõdur ei saa jätta vahiposti.
Mind naabrid ainult kaks kord päevas
näevad
sest just nii harva tuuakse meil posti.
…

Tahan su rinnal end ribadeks naerda,
nutsakuks nutta ja nuuksuda.
Tahan nii palju,kuid vähe on aega -
homme peab kõik juba muutuma.
Su omaks saan, enne kui päikene loojub -
võta mind, võta mind ometi!
Olen pärl, mis su päevade hallusest koorub:
täht teebki öötaevast sameti.

Tahan su rinnal end lapseks taas naerda,
tahan sind korra veel puutuda.
Tahan nii palju,kuid vähe on aega -
miks peab küll homme kõik muutuma?




Ave Alavainu

lõpuks on kevad kätte tulnud!!!!!päikest kõigile!!!!!

 Vahel ei pane tähelegi, kui väga sa võid kellestki hoolida
ja märkad seda alles siis, kui ta on läinud,
siis, kui sa saad järsku aru, et ta ei räägi sinuga,
kui sa mõistad, et teda poile enam sinu jaoks, kui ta on kellegi teisega,
kui sina igatsed teda, teadmata mida tema mõtleb.
Kui sa ei tea mida tema tunneb, kas ta hoolib sinust või ei.
Aga sina järsku taipad, et ta oli kõige kallim mis sul on olnud,
et sina teeksid tema jaoks kõik, et vaid teda jälle puudutada,
et temaga käestkinni jalutada, et teda kallistada,
et teha meeletusi ja seda selleks, et teda näha ja tema võib seda lugeda ja mitte taibata, et see kõik on temale.
Kuigi sellest võib olla juba mitu kuud on siiski tüdrukute jaoks armastus terve raamat, poistele, vaid vahelduv tuju, läbitud peatükk, ma arvasin, et ta on teistsugune ja oligi, kuid mina mõistsin seda liiga hilja!
Ja nüüd on ta nagu teised...

Ta oli kogu mu maailm ja ma soovin,
et ei oleks teda iial kohanud!

Pole oluline kui palju ma üritan,
minu peast sa ju ikka ei kao.
Minu tunnete üle sa jätkuvalt mõnitad,
oma julmusega teed südamesse vao.

Vahel tunnen end kui kriminaal,
kes mõistetud igaveseks vangi.
Just nagu eluaegse oleks saanud
sest sa ei unune- oled mu mõtetes vangis.

Sa kohtled mind kui nööridega nukku,
kuid mida ma virisen, ma ise ju lasen.
Sa oled maailmas see ainus miski, kes saadab mind hukku.
kuigi sa tead, et südames palun ma õige tasa:

Palun, ära mängi enam minuga,
palun lihtsalt minna mul lase.
Lase õppida kuidas on olla ilma sinuta,
sel tundel mu südames jahtuda lase.

On olemas keegi kellest ma hoolin.
On olemas keegi keda ma ei nimeta.
On olemas keegi kellele ma mõtlen.
On olemas keegi kes teeb mu kurvaks.
On olemas keegi kes paneb mu naerma,
Ja on keegi, keda ma armastan!
Kes see on? Seda teab vaid tema...

Vahel ei pane tähelegi, kui väga sa võid kellestki hoolida
ja märkad seda alles siis, kui ta on läinud,
siis, kui sa saad järsku aru, et ta ei räägi sinuga,
kui sa mõistad, et teda poile enam sinu jaoks, kui ta on kellegi teisega,
kui sina igatsed teda, teadmata mida tema mõtleb.
Kui sa ei tea mida tema tunneb, kas ta hoolib sinust või ei.
Aga sina järsku taipad, et ta oli kõige kallim mis sul on olnud,
et sina teeksid tema jaoks kõik, et vaid teda jälle puudutada,
et temaga käestkinni jalutada, et teda kallistada,
et teha meeletusi ja seda selleks, et teda näha ja tema võib seda lugeda ja mitte taibata, et see kõik on temale.
 Kuigi sellest võib olla juba mitu kuud on siiski tüdrukute jaoks armastus terve raamat, poistele, vaid vahelduv tuju, läbitud peatükk, ma arvasin, et ta on teistsugune ja oligi, kuid mina mõistsin seda liiga hilja!
 Ja nüüd on ta nagu teised...