Właściciel bloga: lahemamma

kurb saatus sind kui

lindu lennult tabas,

su elu rada lühikeseks jäi...

jäi tühjaks koduõu ja kodumaja veel kaua

heliseb seal mälestuste kaja...

valus on mõelda et sind pole ja iial

sa meie juurde ei tule

poja eluküünal kustus aasta tagasi 20-augusti hommikul kell 8.15

mäestus pojast jääb süüdan küünla täna poja mälestuseks

Iga laps on emale kalleim aare,
justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.

Ema hool ja hellus last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks.

meie pisike -Tene-Liis sündis siia ilma 24. oktoobril 1994. aastal ja ta oli väga väga oodatud aga kahjuks sai ta siin ilmas elada ainult 1. aasta kuna suri traagiliselt 1995. aastal. homme oleks meie tütreke saanud 15. aastaseks paraku on elu julm

Ta jääb alatiseks meie südameisse

Kahvatu hommikuvalgus
ja sõbrateretus.
Õhkõrn tuulepuudutus,
millegi uue algus.
Julgust öelda ja olla -
seda on vaja.
Kallistada võib kaugeltki,
pole meil oma maja.
Kuid meil on ühised mõtted,
ärgu nad suregu eos!
Saadan selleks need read,
ei puutu ju kokku me peod.

aga minu väikene taks on minu tõeline sõber kes ei vaidle kunagi vastu

oli mul siin kurbmeel tema tuli ikka minu sülle ja oli koos minuga kurb nii et minu väige blacy on minu tõeline truu sõber

ja oma rate sõbru austan ma ka väga kõike head teile ja suured kallid

ei ole ma miski koletis nagu üks mind tembeldab ja…

proua , proua KARU URVE- EHK URSULA- leidsinsinu

kaua saa veel mind ja minu pered mõnitad ja laimad

need kiriad on teadud inimese poolt läbi loetud seal ei ole

miski roppu jah ma kiriutasin need aga seal peitub tõde

ja ma käin seal kus ma tahan ja need kirjad on poolikud

sina laimad minu peret terve eesti ees mis on sinu päevikus

esimesena kiriutatud see on rohkem solvav mina vähemalt tunnistan et ma kirjutasin aga sina ei tunnista miski

mina olen oma mehega-28 aastat koos elanud ja nii pika kooselu jooksul on igas peres oma lahkhelisid

sina eksvennanaine ela ka oma mehega nii pikalt ja siis…

Sügisel on ilmad vilud
kadunud kõik suveilud,
vaid värvi kirkus hulgub ringi,
kandes jalas kuldseid kingi.

Päevast päeva aina sajab
piisk lompi kukub vastu kajab,
aina puhub vinge tuul,
veel viimseid lehti näeme puul.

Põldudelt ei võeta vilja,
selleks aeg on juba hilja,
järgi jäänd vaid koltund põhk,
pea langemas on õhurõhk.

Aed vilju peenralt korjame,
kaht sügiskuud me orjame,
sinna jätta neid ei taha,
peagi sajab lumi maha.

Ongi sügis kätte jõudnud,
suvi lõunamaale sõudnud,
öösiti ka üsna vilu,
sest kadunud on suveilud.

soovin teie pere lastele ilusat kooli…

Mul mets on ukse ees
Ja mets akna taga
Ja metsamüha sees
Mu maimukene magab.

Kõik kurja kinni püüab -
Soe, lõhnav, ääretu -
Ja hoidma ennast hüüab
Ta karje hääletu.

Mis on siin minu teha,
Kus on siin minu roll -
Mul on ju inimkeha
Ja hing on maiselt loll.

Ja ometi ma tahan,
Et kestaks kaunis hetk
Et teistel poleks paha,
Et pikem oleks retk.

mulle meeldib ka metsas seenil käia

aga ise ma seeni ei söö

maga vaikselt ,puhka rahus

südamed on sinuga

mälestuste päiksekullas

jääd sa ikka meiega.

20-auguti hommikul kaks aastat tagasi suri minu kallis poja

süütan küünla poja mälestuseks

olen tagasi

saabusime öösel

fantstiliselt mõõnus puhkus oli

12. päeva. eriti norras oli väga ilus

ilmad olid ka soojad mõnel päeval

oli õues 28. kraadi sooja

vihma tuli ühel ööl ja ühel päeval

ainult tibas

aga kui tagasi eestise saabusime oli külm

ja enne koju jõudmist saime ka

veel vihma tunda

nüüd on see päev kus ma

lähen pikkemale reisile homme

ja tagasi tulen alles augusti algusses

kõigile sõbralisti ommadele kellel on lähipäevil

sünnipäev soovin ma kõike head sünnipäevaks

ja tugevat tervist ja hästi palju päikselisi päevi

arsti vastuvõtul. Arst vaatab kaua ja pingsalt patsendi
poole ja lausub siis
Ma ei saa ainult ühest asjast aru, kuidas te jõudsite minu
juurde tulla
ega ma jõudnudki .
Ma istun teie ukse taga
juba nädal aega.