Właściciel bloga: MOTOOOOO
Ma ei taha enam armuda....et ei peaks jälle endalt pärast küsima:"kuidas ma üldse võisin...?"
...nüüd tahan ma head..ainult head..ainult väga head........ja isegi mitte natukestki halba..ma ei taha enam midagi ´läbi elada´....
...isegi `hea´ teeb mind ettevaatlikuks.....
..."Ma olen kõike armastanud,kõike maitsnud,kõik olnud,nüüd olen ma jäätunud taevakeha!"
....nii hea on olla jäätunud taevakeha...
1.Kas enesekindlus on sama,mis enesekriitika puudumine?
2.Kumb oleks parem,kas huntidega koos ulguda või lammastega koos määgida?
(äkki on veel mõni võimalus,mida ma ei tea)
3.Mida elu Sulle õpetanud on?
...ma ei ütle vastuseid ette,muidu on see nagu publiku arvamus...
mhh...minus hakkab jälle pead tõstma see väike Tiina,kes ei viitsi enam hommikul tööle minna..kes võtab lihtsalt oma rediküli(mulle meeldib see sõna rohkem) ja läheb minema,sest tuli parem mõte..tahaks lihtsalt ringi kolada.....tahaks korraks välja astuda sellest Matrixi süsteemist,kuhu ma nagunii ei sobi...tahaks loobuda kohusetundest(see on see tunne,mis tekib siis,kui sa teed asju,mida sa võid ka vabalt tegemata jätta ja miski ei muutu)ja vastutustundest(no siis võib juba miskit muutuda..:(...)....peaks vist jälle korraks mehele minema...
Inimesed ikka ütlevad aeg-ajalt:"ma nägin nii kummalist unenägu"...Unenäo ,kui sellise, kohta on see tõesti ainus ja õige omadussõna..
Mul on olnud aegu,kus elu on lihtsalt nii kohutavalt igav,et parema meelega magaks ja unes käib selline äkšn ,et kirjuta või terve raamat..
Ma olen aja jooksul juba õppinud teatud sümboleid tõlgendama enda jaoks..ma tean ,et nad tähendavad ühte ja sedasama..rahasaamist,ilmamuutust,armulugu,ka
Unenäos võib olla elemente ka eelnevate päevade läbielatud sündmustest,valusaid hetki ,mis hinge ja alateadvust vaevavad ning ettekuulutusi järgnevateks päevadeks..Mõned unenäod korduvad aastaid ja siis kaovad,asemele tulevad uued korduv-unenäod.
Vahel näen mõnda inimest,keda pole varem kunagi kohanud,mõnda maja,mõnda olukorda...ja siis tekib äkki tunne,mida kuradit!-ma olen siin juba olnud,ma olen seda kõike näinud,ma juba tean seda..ma tean seda,mis edasi tuleb...
Mõni unenägu on mulle lapsepõlvest meelde jäänud,lihtsalt nii absurdne,nii naljakas,nii värviline ,et täiesti võimatu on seda mälust kustutada..
No lapsepõlve unenägudest ma ei viitsi kirjutada,need on nagunii aegunud..
Armastus on nagu see punane mängurong,mille sa 6-aastaselt jõulukingiks saad.Sa oled segiminekuni õnnelik ega suuda sellest hetkekski lahkuda.Aga varem või hiljem tulevad rattad alt.Siis sa jätad selle nurka ja unustad.Armumine on suurepärane.Armastus ise on katastroof...
Ta oli teinud kõik,mis vähegi suutis,oma perekonna heaks.Oli kaitsnud neid välise maailma ohtude eest,oli ehitanud rahast ja võimust kindluse,aimamata,et selle väravad avatakse kord seestpoolt..
Sõbrad,raha,karjäär ja tõeline armastus.Ning see kestis 20 aastat.Ja siis,nagu Jordan seda sõnastas-oli naine temast välja kasvanud...
Naised on meestele nagu ronimisredel lastele-rohkete kinnivõtmiskohtadega...
ostsin kassidele kogemata koeratoitu...kassid ei märganud pettust...sõid aplalt
aa-mis ei tapa teeb tugevaks...ja inimese hing on üldse selline värdjalik asi,et sita peal kasvabki...mida rohkem hinge situtakse seda suuremaks kasvab...ja mis kõige hullem..ta on nagu umbrohi,kui inimene ise sureb,siis hing elab ikka edasi....nii et ärge kurvastage!
Tean,et õnnehetki veelgi
ees mind ootab ja et keegi
tuleb kord sest olema see nii ju peab..
kuid ma tean,ma tean
et on kuskil särasilmad head
neid ma ootan
nendest unistan ja loodan..
et ei saabuks päev
kui siis kord neid kauneid silmi näen
nendest möödun,ära tunda neid ei suuda...
ja kõik teised,kes ennast luuletajaks peavad ,jäävad kaaugele kaaugele maha...............
Nii käime
Nii käime lohutusi otsides kui muulad
ja jälle vaatad mind sa nagu lill
ma pööran pää ja sina vaikust kuulad
on leebe surm me üle kummargil.
su maagiline viibe lõikub uttu
ja tuhat kauget puud sind aimab järele
ei enam ühtki pilget ühtki nuttu
ei ole tulijal kes tuleb järele....
.............................................
terveks suureks suveks valgeks jäingi
ma ei päevitanud ei oh ei
ja nüüd teiste naiste hulgas käingi
luigena,kel nimeks Lorelei
ainult minu jaoks see suvi oli puhas
olin õnnelik küll mitte lodevil
alles nüüd tean et ükskõik kuskohas
oli talle see üks vilets vodevill
tema vari terve suure suve läbi
minu ihu ees mind hoidis põlemast
rannad tühjad on ja tühjuses on häbi
läbi tühjuse käib tuul meist mõlemast