Oma kuuma käega,
ära puuduta mu kätt.
Su puudutus on valus
kui jumalagajätt.
Punases vaasis on roosid,
punases klaasis on vein.
Punased on ka sinu huuled,
mis alati ütlevad EI.
|
oli hetk kui olime koos se tunne kui muinasloos se tunne mu sees ei vaibu mus veel... need hetked sinuga koos ei unune mu südamest.... sa jätsid sinna haava seda kannan eluga kaasas... meie hüvasti jättes sa hoitsid mu kättest pühkisid mu pisaraid ... mis olid nii sügavad ... sa laususidl veel ... kohtume sel teel on meeles mul veel me ühine tee . hüvasti tea et ma armastan sind ja seda ei muuda mitte miski by/tarmo :( |
Kodu on se ,kus ema ja isa
kodu on se ,kus vennad ja taks
kodu on se ,kus taevas on sinisem
kodu on se ,kus rohi on rohelisem
kodu on se ,kus linnulaul ilusam
kodu on se ,kus liblikad kirjumad
kodu on se ,kus lilled on ilusamad
kodu on se ,kus rahu ja vaikus
kodu...
mina olen üks pisike mees
vahel omadega veidi pees.
sellest ma teile pisut ka kõssan
pärst netis veidi veel mässan
õhtul trehvan veel siia
et pärast öösel juua veel piima:D C: S:
Meeled valutavad Sinu kurbust, silmi
Mis Su katki tegi? Kes ei hoidnud sooja?
Võib, ma terveks ravin? Näitan metsi, pilvi
Lihtsalt luba olla Sinu uuekslooja
Täna lamad, kuna käia ei saa jalutu
Silmad pisarais ja ajalugu süles
Homme avastad- kõik halb on juba talutud
Las ma naeratan ja korjan Sinu üles.
Saad nõnda Nägijaks ja märkamatult taipad-
Kõik ei heegelda Sind valumustris vesti
Veel tuleb raskusi, kuid luba- las ma aitan!
Tulin selleks, et saaks jääda- Igavesti.
Sünnib arusaam, muu aeg seab ise paika
Varjud lahkuvad, sest iga ilm on vahelduv
Taas hakkad Elama. Vaid luba, et…
ma igatsen sind
ma tean et igatsed mind
kohe tule
kohe musi saad
palun tule
palun ära mine
Nutan valgeks musta öö, nutan siis kui olen tööl, nutan alla kuu ja tähed, sellestki jääb mulle väheks. Nutan siis kui kurb on päev, nutan siis kui sind ei näe. nutan pärlid kalda äärde, nutan merelained häälde.... | ||
.... |