Mina olen juba teist aastat abielus metsavahiga, aga see on mulle ainult õnnetust toonud.

Nimelt metsavaht ehk siis minu kallis abikaasa põeb sellist haigust nagu arahnofoobia ehk siis foobia ämblikute vastu. Sellega ei ole kerge, sest me elame kartulikeldris ning peale nende mardikate on seal ka palju ämblikuid. Minule isiklikult ämblikud väga meeldivad, aga minu kallile abikaasale mitte.

Iga kord, kui ta näeb ämblikku, siis ta kiljatab koleda häälega ja minestab ära ning seda juhtub päeva jooksul umbes nii neli kuni viis korda. Aga nüüd ma olen talle teinud paberkotist näomaski mille ma panen talle ette hommikul et ta ämblike ei saaks tähele panna. muidu on kõik okei. Kaalume ka kartulikeldrist minemakolimist. Kuulsin, et Tallinna Sõle tänava korterid pidid olema päris hea hinnaga.

minu lugu

aitäh

Teie Getter