Eelmises osas:

*Ma läksin Codyga õue jalutama ja suundusime mingisse mugavasse kohta. Umbes 30 minutit hiljem olimegi kohal. Mu suu vajus lahti, kui seda nägin...*

Seal oli megailus rand. Ja õhtupimedus muutis selle ranna veelgi ilusamaks.

Rand: http://www.google.ee/imgres?q=beach+in+the+evening&num=10&hl=et&gbv=2&biw=1366&bih=610&tbm=isch&tbnid=Hc4WlkO_5kivrM:&imgrefurl=http://www.holiday-rentals.co.uk/p46175&docid=YifYiTPcFsmeuM&imgurl=http://imageseu.holiday-rentals.co.uk/vd2/files/VV/400x300/16/127994/46175_1.jpg&w=400&h=300&ei=IxXtTvbJAaqI4gSsiKidCQ&zoom=1&iact=hc&vpx=921&vpy=280&dur=850&hovh=194&hovw=259&tx=98&ty=137&sig=101375748773267182184&sqi=2&page=1&tbnh=128&tbnw=172&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:10,s:0

Mina: "See on nii ilus. Oleksid vaid Eestis sellised rannad. :P"
Cody: "Tore et sulle see meeldib."
Ma lihtsalt naeratasin ja me kõndisime edasi. Rääkisime ja naersime juba nagu oleksime teineteist aastaid tundnud, kuigi ainult ühe päeva. Rääkisime parasjagu lapsepõlvest.
Mina: "Haha, kui ma oma isa peale vihane olin, siis ta alati kõdistas mind. Ta teadis, et niimoodi suutis ta mind naerma ajada. Ja jah, ma naersin kõvasti."
Cody: "Haha, lahe. Ja kas sa siiamaani kardad kõdistamist?!"
Mina: "Haha, ma ei tea. Võibolla. Ei... ära mitte mõtlegi!"
Agajah, seda ta mõtles. Ta hakkas mind kõdistama. Ma ei suutnud ennast tagasi hoida ja hakkasin täiega naerma.
Mina: "Haha, okei, lõpeta Cody!"
Aga ta ei lõpetanud. Ta kõdistas veelgi tugevamini ja see panin mind rohkem naerma. Naerupisarad voolasid juba mööda mu põski alla. Ma naersin kuni ei suutnud enam hingatagi.
Mina: "Omg, Cody, lõpeta, ma ei saa hingata."
Õnneks ta lõpetas. Ja ta lihtsalt seisis seal, itsitades omaette. Mina aga lamasin liival. Ma ei suutnud püsti ka tõusta. Kõik see naermine võttis mul jõu ära.
Mina: "Cody, kas sa palun saaksid mind püsti aidata?"
Ma sirutasin oma käe tema poole ja ta võttis sellest kinni. Mind püsti üritades aidata, purskasime mõlemad naerma. Ma olin juba peaaegu püsti saamas kui jälle kukkusin. Seekord aga tõmbasin kogematta Cody endaga kaasa. Lõppkokkuvõttes oli ta minu peal. Miks ma küll pidin seda tegema?!
Me vaatasime üksteisele otse silma. Ma vihkan seda, mulle kohe üldse ei meeldi teistele OTSE silma vaadata, see on lihtsalt kahtlane. Aga ta silmad olid nii ilusad. Need sulatavad meresinised silmad. Nendesse võib lihtsalt ära uppuda.
Ma vaatasin talle sügavalt silma ja seejärel ta huuli. Tundsin liblikaid kõhus. Hammustasin huulde ja vaatasin sügavalt talle silma. Märkasin, et ta vaatas mu huuli ja hammustas ka huulde.

*CODY VAATENURK*

Me lihtsalt vaatasime üksteise silmadesse. Vaatasin ta huuli ja tundsin liblikaid kõhus. Vaatasin ta silmadesse ja need olid lihtsalt nii ilusad.
Mina: "Kas sa tead et sul on nii ilusad silmad?"
Mel: "Ja kas sa tead, et sinu omad on veelgi ilusamad?"
Me naeratasime samal ajal. Ma hammustasin huulde ja tema tegi sama. Ta huuled nägin nii isuäratavad välja. Ma lihtsalt pidin seda tegema.

*VAATENURGA LÕPP* *MEL'I VAATENURK*

Ta tuli mulle lähemale ja wow. T-t-ta, n-n-nagu, s-s-suudles mind. Ma polnud kunagi suudelnud. Ja omg, mu esimene suudlus on temaga?! See peab lihtsalt uni olema, väga hea uni.
Ma ei teadnud küll kuidas, aga kuidagi ma suudlesin vastu. Nagu kes oleks lõpetanud suudluse nii imelise poisiga. Nagu see siin.
Ta huuled olid nii pehmed ja soojad.
Minut aega hiljem ma lükkasin eemale. Samal ajal hakkas tugevalt sadama. Me tõusime püsti ja kiirustasime katuse alla. Olime seal natuke aega aga vihm ei lõppenud. Sadas isegi veel rohkem.
Mina: "Teeme nii, ma loen 1, 2, 3 ja siis me jookseme nii kiiresti kui suudame oma koju. Nõus?"
Ta noogutas ja ma lugesin "1, 2, 3 jookse". Jooksime nii kiiresti kui suutsime. Ta oli minust kiirem, niisiis ta võttis mu käest kinni ja me jooksime koos. Nii võõras tunne oli kellelgi käest kinni hoida.
Olime mõlemad nii märjad-riided ja juuksed. Jõudsime juba minu tänava lõppu, kohta kus me täna kokku saime. Ma ütlesin tsau ja hakkasin juba koju jooksma, aga ta peatas mind.
Cody: "Mel! Oota!"
Mina: "Mida?"
Cody: "Tule siia! Ma unustasin midagi teha."
Ma läksin tema juurde tagasi ja ta soovis mulle head ööd ning suudles mind kirglikult. Siis ta tõmbus tagasi, naeratas ja jooksis minema. Ma jooksin ka oma koju. Koju jõudes vaatasin kella. Kell oli juba 11. Ma olin temaga õues 5 tundi?! Wow!
Käisin kiiresti duši alt läbi ja eemaldasin meigi, mis oli laiali läinud (vihma pärast). Panin pidžaama selga ja läksin voodisse. Jäin kohe magama.
Järgmisel hommikul ärkasin väga vara üles. Toas oli nii külm. Võtsin veel mõned tekid ja panin kampsuni selga ning jäin uuesti magama.
Paar tundi hiljem ärkasin uuesti. Kell oli 7. Mul oli ikka veel ülikülm. Võtsin kraadiklaasi ja mõõtsin temperatuuri. See näitas...

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mida kraadiklaas näitas? Mis edasi saab? Kas meeldis? Kommenteeri ja pane like kui meeldis. Järgmine osa võibolla isegi täna, aga kindel ei ole. :P

~Lallu ^^

Lubię to! 6