Kui ma suudaksin haarata vikerkaart,
siis ma püüaksin selle vaid sinu jaoks.
Ja ta ilu ma jagaksin sinuga
iga päev, kui üksindust tunneks sa.
Kui ma suudaksin mäe kokku kuhjata,
siis sa endale seda vóiks pidada.
Ja endaga rahus kus kohtuda,
kirkas selguses ennast kus kuulata.
Ja kóik mured sult tahaksin vótta ma,
suurte merede vetesse lahusta...
Aga tean ju, see tahtmine asjata,
sest ei vikerkaart püüda veel oska ma.
Ei ka mägesid kokku vói kuhjata,
ega muresid merevees lahusta.
Siiski ühte ma tahaksin pakkuda -
ennast sóbraks, kes ikka on olemas.

Kui mul oleks väge sulle midagi jäävat soovida,
siis oleks väga raske otsustada, mis on see,
mis sind õnnelikuks teeb.
Ilu on salakaval, tarkuse peab välja teenima,
armastuse ära tundma.
Küllap ma peaksin lõpuks siiski kõikidest
soovidest parimaks - julgust.
Olgu sul julgust jääda enese ees ausaks, kaitsta
oma tõekspidamisi, ka siis, kui hirm kipub
võimust võtma.
Olgu sul jõudu ja kannatlikkust alustatut lõpuni
viia, sest poolikul tööl on ka poolik tulemus.
Soovin sulle oskust
ära tunda südame hääl....

Lubię to!