Olen õnnistatud sind tundma, Maailm!

Tundma su pimedust väljas
ja valgust pimeduses.
Tundma su püüdluste püüdlusi
ja olme-eesmärke,

istudes su süles,
kasvades su kukil,
puhates su rüpes,
olles sul ees.

Olen õnnistatud nägema
läbi su silmade,
hägema omasugust
läbi teistsoost pilgu,

nägema, et olemine on tulemine
ja tõdema, et minemine on lõpp.
Lõpp sinu lõputus ajas,
ja tühjus sinu ajatus mõõtmes.

Õnnistatud siia tulla, et olla...
armastatud sinu ja enda poolt;
et kogeda kaitsetut ühtsust
läbi eraldatuse illusiooni,

et tunda ja tunda ära
teisi endas,
endid teistes,
lihtsust
läbi keerukuse tooni.

Õnnistatud jagunema,
kogunema, ühinema,
õnnistatud pahandama,
leppima ja lepitama.

Õnnistatud tundma tõde
müstilisusena ja
ebatõde reaalsusena,
haavatud - hõlmatud
segaduste virr-varri,
ikkagi
hoolitsuses, armastuses.

Lubię to! 1