1)Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma
võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure
armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha,
et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma
ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames
armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen
pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma
pisaraid, kui seda vaja on !!!

2)Kord olin ma ja naersin niisama heameelest, et ma olemas olen. Siis olin ma rõõmus ja õnnelik ning naersin suurest õnnest. Nüüd naeran sellepärast, et teised ei näeks mu pisaraid, et nad ei saaks mind haletseda ja sosistada: Ta nutab, ta on õnnetu.

3)Ma olen isekas, kannatamatu ja veidi ebakindel. Ma teen vigu, ma väljun kontrolli alt ja aeg-ajalt on minuga raske toime tulla, aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa, siis põrgupäralt sa ei vääri ka mu parimaid külgi !!!

4)Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine… Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust läbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin.

5)Tahan tõusta, kuid osa minust jääb elutult lebama. "Mul on väga kahju, kuid me ei saa enam midagi teha." Mida ei saa teha?! Hei! Ärge toppige seda lina mu näole! Kuhu te mind viite? Laske mind ometigi välja! Tehke lahti! Ma ei taha nende laipadega siin üks olla! Ma ju kardan! See nali läheb liiale, kas te ei arva?

6)Minu ees on pikk tänav. Ma seisan siin üksinda, ilma sinuta . . . Vihma sajab plaginal alla. Mu valged tossud on juba märjad. Mööduvad sekundid, minutid, tund & teinegi, kuid sind ikka pole. Küllap oled sa kuskil, kus sul on parem olla, kuskil, kus mind ei ole. Voolab pisar, voolab teine, kolmas, neljas. Ma imestan, et mul ültse pisaraid jätkub. Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale."Sa pole mind väärt !" ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole, sinna, kus ootab mind õnn.

7)Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule,ei näe sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri ... Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad mis seal vastu vaatavad on kauged ja võõrad! Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele sa olid Nii tähtis,nii vajalik,niii kallis. Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd,siis tea, et mind siin enam pole, Olen läinud siit kaugele ära kuhugi kus pole enam seda valu,pole igatsust, sest sina ei tule sinna niipea järele. Kuhugi kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid... Olen läinud,olen läinud lihtsalt ära!

8)Notsu:Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!

Karupoeg noogutas.

Notsu:Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada.

Karupoeg:Aga kus sina siis oled?

Notsu:Mind ei ole.

Nii ei saa olla, ütles Karupoeg.

Mina arvan ka nii, ütles Notsu, aga no kujuta ette, mind ei ole.Sina oled üksi.

Miks sa mind kiusad?vihastas Karupoeg, Kui sind ei ole, ei ole mind ka.Said aru?

9)Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast , kes sa oled , vaid seepärast , kes mina sinu seltsis olen . Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast , kuhu sa oled jõudnud , vaid ka seepärast , kuhu mina sinuga jõudnud olen . Ma armastan sind seepärast , et sa oled teinud rohkem kui mitstahes õpetus , et mind paremaks muuta , ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus , et mind õnnelikuks muuta . Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta , ainsagi sõnata , ainsagi viipeta . Sa oled teinud seda , olles sina ise . Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.

10) Ühel õhtul kui mul on võimalus päriselt Su kõrval olla, siis ma sosistan Sulle kõiki neid asju, mille eest ma Sind tänan. Ja ma sosistan seda ainult Sulle, sest teised ei peagi teadma, mida Sa minu jaoks tähendad.Aitäh, et andsid mulle tiivad.

11)Igas eluetapis saadavad meid erinevad inimesed. Me liigume edasi ja ei tunne neist puudust. Lihtsalt meenutame, aga ei tunne puudust. Kanname edasi mälestusi, mitte inimesi.

12)Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et olen keegi, kes ma ei ole, sest ma olen rahul endaga. Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen, või vaadake, kui jalutan ära!

Lubię to! 3