Kõndides mööda inimtühje tänavaid ning tundes, kuidas mingit arusaamatut asja taevast alla sajab, tükivad mõtted tahes-tahtmata pähe. Sul on olemas kõik, kuid samas mitte midagi. Sul on olemas sõbrad, sul on olemas elu, sul on perekond ning kõik muu, kuid midagi on selles puudu. Milleks on nad olemas, kui nad ei täida oma ülesannet? Sõbrad on kuskil mujal, eemal, neid ei huvita mis sinuga toimub, nad väldivad probleeme. Elu, no mida annab sulle üksluine rutiin päevast päeva? Perekond, see, kus emal pole sinu peale aega ning kus on päevast päeva tülid ja probleemid. Nad nagu oleksid olemas, kuid neid ei ole. Nad oleksid nagu miinus ja pluss, mis omavahel tõmbuvad, kuid kui kord kokku saavad neutraliseerivad ükteist. Nad on kaks peeglit, mis on vastastikku seatud ning näitavad kujutist kahelt poolt. See on tühimik ajavahemikus.

Lubię to! 2