ja sellised olitki minu sõbrad .....
Ma ei teadnud varem, et te minust ei hooli. Mul
on tõesti kahju, et ma siin olen. Ma olin nii loll.. nii loll. Kuidas
ma üldse võisingi mõelda, et te olete sõbrad ja hoolite? Kuidas ma aru
ei saanud?
Ühel hetkel rääkisime, naersime ja nüüd.. ignoreerite
mind. Nagu mind enam polekski. Kas see peabki tähendama, et te olete
sõbrad? Ma ei suuda enam mõelda, ei oska. Kuidas ma käituma pean? Kas
ma üldse tohin midagi öelda?
Te ajate mu nii närvi sellega, et
selja taga räägite. Öelge otse näkku, kui ei meeldi. Tegelikult mind ei
häirigi see, et te ei ütle enda arvamust mulle näkku, vaid teesklete
sõpru.
Arvate, et ma olen koguaeg selline rõõmus ja naeratav? Ja
et mulle meeldib, kui ma olen üksi ja keegi ei tee välja? Te olete nii
kuradi pimedad. Te ei võta mu juttu ju tõsiseltki. Mitte kunagi ei
küsi, kas ma olen rõõmus. Ma võin ju naeratada, aga see ei tähenda, et
ma rõõmus olen. Ma tean, et ma suudan kurbust varjata, aga ma ei
teadnud, et nii hästi..
Alles oli kõik nii hea. Arvasin tõesti, et
mu elu on täiuslik. Olin nii õnnelik. Kuidas ma tahaks aega tagasi
kerida ja lihtsalt rõõmu tunda sellest kõigest. Siis ma vist ei
märganudki, k u i hea see kõik on. Nüüd ma mõistan. Kahjuks ei saa ma
seda tagasi.
Ma pean lihtsalt edasi elama. Kuidagi. Üksi. Ma ei
tea, mida tegema pean, kuidas käituma, aga ma olen tugev – pean olema,
ma saan hakkama.
Mis ma edasi teen üldse? Lähen istun kuhugi
nurka, ei suhtle kellegagi? Ma ei tea, mida te tegelikult tahate. Ma ju
ei tea, kas te hoolite või teesklete niisama.
Kõik on nii
valelikud. Te teete sellega ju endale haiget. Või ei tee? Äkki te
oletegi tundetud? Äkki meeldib teile kõigile haiget teha? Tunnete
sellest rõõmu?
Mina igatahes pole selline. Ma ütlen näkku, kui
mulle ei meeldi. Kui te mulle ei meeldi, siis ma ei hakka teesklema, et
olen sõber. Ma pole selline!
Ei taha olla selline hädaldaja. Ma
tahan seda head tuju tagasi. Tahan tagasi seda naeru, mis oli.. neid
nalju, neid aegu. Kuigi see kõik oli alles paar nädalat tagasi. Kuidas
saab kõüik niiii kiiresti muutuda? Ma ei saa aru.
Kõige hullem ongi see, et ma ei tea põhjust. Ma lihtsalt olen, üksi ja püüan välja mõelda, mis ma tegin. Mis ma valesti tegin?
Aga
teie pärast ma ennast muutma küll ei hakka. Olen pigem üksi. Te olete
silmakirjalikud, halvad. Ma jään endaks, mul ükskõik, kas meeldin teile
või ei.
Aga ma jätan selle kõik enda teada. Ma ei taha, et te seda
loeksite. Mul polegi vaja, et te teaksite. Arvake edasi, et ma olengi
see rõõmu täis plikake.
Ma olen nii loll, ma lasen seda kõike endaga teha...
Na razie nie ma żadnych komentarzy.
Dodaj komentarz aby rozpocząć dyskusję!