Tihti ütleme : ''EI ARMASTA'' aga hinges jooksevad pisarad . Tihti ütleme ''VIHKAN '' kuid ainult selleks, et ise isuksime seda . Tihti ütleme ''HÜVASTI'' kuid samaslootes teda veel kord näha . Me ütleme ''MINE ÄRA '' selleks, et inimesed ei näeks meie pisaraid . Me ütleme ''MITTE KUNAGI '' kui teame , et seda juhtub veel .  Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge .. Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud . Me unistame teades , et seda mitte kuangi ei juhtu !
 

Lubię to! 1