Tunnen, et tahan minna
Siit ära, kuhugi mujale
Siin mind keegi ei vaja
Lähen oma õigele kohale

Ära ole mu pärast kurb
ma ei vääri sedagi
Kurbus on hullem kui surm
See ei aita enam kedagi

Mu koht on kusagil mujal
Kuid kus? Ma veel ei tea
Lillena kasvasin kuivanud tuhal
Pea mind meeles, siis mul on hea

Sina pole milleski süüdi
Mind lihtsalt ei tahetud siia
Kellegi soovil mu hing Sulle müüdi
Nii taas tunnen lõputut piina

See kuulub nüüd Sulle
Kuigi mu keha on mullas
Viska mu mälestus hõõguvasse tulle
Vaid sellisel juhul oled kättpidi kullas

Ma tunnen, kui valusSul on
Tahaks lohutada Sind taas
Nii on parem, jah on
Sa ei kuula, lebad põlvili maas

Tõuse üles ja mine edasi
Mine otsi omale keegi teine
Palun, ära piina end sedasi
Ise ju nägid, kuis hääbus kõik maine

Sul tuleb sellega leppida
ja edasi elada minuta
Pole mõtet vanu haavu lappida
ning elada mõttetult, naeruta

Rohkem ei oska Sul midagi öelda
Liig kaugele oled jäänud juba
Sa võid küll mu peale mõelda,
kuid ära enam iial kurvasta!

Varsti saad Sinagi aru
Miks ma pidin minema
Ka minul oli meeletult valus
Sinust nii järsku loobuda

Kahetsus on nõrkade meelepett
mina pean olema tugev ja uus
Arvad, et katkes me sõprusekett,

 kuid see pole nii, olen Sinuga aus

Enam ei tunne ma valu
Ega kurbust, olla on hea
Siiski Sind veelkord palun
Viimast korda mul silita pead

Möödub päev, teine tulemas
Nii kuudest saavad aastad
Pole näinud olukorda hullemat
Ikka mu pildid lauale reastad

Su teod teevad haiget
Miks sa ei võtnud mind kuulda?
Ikka Su silmis näen kurbuseläiget
Enam ei tea, mis sest kõigest mõelda

Kaugusest kuulen Su sosinaid
selle kõla ei unune iial
Tulla tagasi ei saa ma sealt
See teadmine raske ja piinav

Millal lõpeb kord kõik see?
Küsin endalt taas ma siin
Ammu meid lahku viis saatusetee
Su huulilt viimase suudluse pühkis

Valu ei kao, kui Sa ise ei taha
Olla tugev kasvõi enda pärast
Viska kurvad mõtted kõik maha
ja sulge see vana mälestustevärav

Nüüd pole me vahel midagi
Sa võid olla taas Sina ise
Ära arva, et süüdistan kedagi
Sel pole mõtet, võta teadmiseks

Tean, et suudad andeks mul anda
Sest ma polnud ju läbinisti halb
Kui olin, tuleb seda taaka mul kanda
Taevas mu ümber sünge ja hall

Alles nüüd ma sain õieti aru
Miks mind Sinuga kokku viidi
Mõtteid peast läbi käinud on sadu
See raskus katkestas mu eluniidi

Teadsin ju ammu, et nii on parem
Kui oli enne, seal Maa peal
Tahtsin Sul öelda seda varem
Kuid ei võinud haiget teha Sul eal

Veel üks sõna mul meelde on jäänud
Sina õpetasid selle tähendust
Kuigi kõik muu on ammugi läinud
Jääb alles see- MEIE ARMASTUS

Lubię to! 1