Ühte vette astuda
mitu korda sa ei saa
jões kus vesi voolamas.
Nii meil libisemas käest,
elu päeva järel päev,
ning ühel päeval tühjad käed.

Ühel päeval avastad,
seisid vale kalju peal.
Kõik sul pudeneb seal käest
seisad uksel tühjad käed.
Kõik kaob
see lendlemas kui tolm mis tuule käes.
Kõik kaob
ei kivi jätta kivi peale saa.
Kõik kaob
see mis kindel tundus hävineb.

Suured tähed kaovad kõik,
iidolist saab valge laik,
ununeb ka suurim võit.
Asjad mida omame
pesa loovad murele
kõik on kaduvuse teel.

Ühel päeva avastad,
seisid vale kalju peal
Kõik sul pudeneb seal käest
seisad uksel tühjad käed.
Kõik kaob
see lendlemaskui tolm mis tuule käes.
Kõik kaob
ei kivi jätta kivi peale saa.
kõik kaob
see mis kindel tundus hävineb!!!