Sa olid mu unenägude prints, kes tuli iga öö mu juurde. Sa tulid udust, Sa liikusid vaikselt mu poole...Me olime koos, me olime õnnelikud...Sa olid ainus, kes suutis panna mind naeratama...Sa olid ainus, kes lohutas mind, kui mul oli halb.... Täna ma juba ootan sind...Olen üksi....Nii oma unenäos...nagu ka päriselus. Ma istun pingil ja ootan ja ootan. Ma hakkasin juba muretsema...Et äkki..... Järsku nägin ma Sind...Sa jäid hiljaks, kuid Sa tulid siiski...Ma tundsin, et midagi on teistmoodi...midagi on juhtunud....Su silmad andsid mõista, et midagi on juhtunud...Su silmad olid sama tumedad, sama põhjatud, nagu alati...Kuid seekord need ka kurvad ja isegi vihased....Ma olin segaduses, ma ei saanud aru, mis oli juhtunud....Mida ma Sulle teinud olin. Sa tulid mu juurde... Vaatasid algul maha ja siis tõstsid pilgu....Su silmas oli pisar....nüüd ei suutnud ka mina enam rahulik olla...ma hakkasin kartma.... Kartsin, et ma kaotan Su...selle ilusa unenäo. Kartsin. Ausalt. Ma tundsin hinges raskust. Mu hääl hakkas värisema... Mu silmad läksid vesiseks...Ma ootasin...kuid Sa vaikisid.... Sa võtsid mu käest kinni ja vaatasid mulle silma ning ütlesid, et me peame rääkima...Ma tõesti kartsin.. Ma ei tahtnud Sind kaotada. Ma ei tahtnud kaotada ainsat inimest, kes mulle kallis oli. Ainsat inimest, kes oli pääsenud mu südamesse. Me tõusime pingilt ja l?ksime jalutasime. Me jalutasime vihmast märjal sügisteel. Me sammusime paksu valgesse uttu, mis hõljus, kui pehme vatt puude vahel. Su hääl oli nii rahulik, nii mehine ja lummav. Sa ütlesid mulle vaikselt, et ma ei tohiks enam Sulle mõelda. Ma ei tohi enam Sinust unistada. Ma ei tohi. Lihtsalt ei tohi...Ma küsisin väriseval häälel MIKS?! Sa vaikisid, kuid lõpuks laususid, et Sinust ja minust ei saa kunagi Meid. Me oleme liiga erinevad. Sa ei meeldi mulle. Ja ma ei hakka sind kunagi armastama. Kuid siiski ma ei taha, et sa haiget saaksid, ma ei taha, et sa kannataksid... Ma nutsin...lihtsalt ei suutnud oma pisaraid tagasi hoida. Pisarad voolasin lahinal mööda õhetavat nägu. Sa pühkisid mu pisarad ja ütlesid, et kõik saab korda. Palun ära nuta, ma ei ole su pisaraid väärt. Sa leiad endale kellegi teise, parema kui mina. Palun ära nuta, ma ei vääri su pisaraid... Sa ei lasknud mul sõnagi ?elda, Sa tõusid ja hakkasid minema mööda lõputuna paistvat teed. Ma karjusin läbi pisarate:? Palun ära mine, palun ära jäta mind. Ma ju armastan sind!!!? sa seisatasid korraks ja pühkisid pisarad silmist, kuid sammusid kordagi tagasivaatamata edasi. Sa sammusid uttu, samase paksu valgesse uttu, kust sa sama ootamatult igal õhtul saabusid.... Mina aga j?in nutma. Ma lihtsalt nutsin. Ma ei suutnud nuttu lõpetada, lihtsalt ei suutnud....Liiga valus oli...Veel nägin sind lahkumas, nägin su tumedat varju... Järsku ma ärkasin. Tundsin suurt kurvastust ja valu südames. Tõusin voodist ja astusin uniselt peegli juurde. Mu nägu oli pisaraist märg ja silmad punased. Ning peegellaual seisis kiri: Palun ära nuta mu pärast. Ma ei vääri sind. Ma ei vääri su pisaraid. Ma ei armasta sind, sa isegi ei meeldi mulle. Palun ära nuta mu pärast, sest sinust ja minust ei saa kunagi meid... Palun pühi pisarad ja ära mõtle enam mulle, vaid liigu oma eluga edasi. Ära vaeva end minu pärast.

Lubię to! 3