pikem tekst

erala eksami küsimused-vastused
EHITAJA MEELESPEA

1.pliiats
2.Mõõtmiseks
3.Tõõriided
4.ilm
5.koht
6.sõõk
7.suhtlus probleemid



HOONE PEAB TALUMA ILMASTIKU

1.Katus peab taluma +70 talvel -30
2.suve päike tuleb varjata
3.talve päike tupa lasta
4.Katus peab vee ära juhtima
5.räästas peab vee seintest eemale juhtima
6.seinad peavad tuult pidama, vihama, müra, kulma ja päikest
7.sokkel olgu piisavalt kõrge ett niiskus ja lumi seinu ei rikuks
8.keldri seina välis pinnal olgu niiskus tõke
9.keldri põrand olgu ülal pool vee taset
10.sokkli peal olgu niiskus tõke
11.keldril olgu õhustatav ventilatsioon


VÄIKEMAJA PROJEKT

PROJEKT KOOSNEB
1.Tehnilistest arvutustest
2.joonised
3.seletuskiri
4.eelarve



PROJEKTI SELETUSKIRI

1.asendi plaaniline lahendus
2.arhitektuurne lahendus
3.konstruktsoonid vuntament



REEPER

Reeper-ehk kõrgus märk on kindlaks määratud kõrkuse märk.
Mis võetakse aluseks kogu hoone üksik osade kõrguste mõõtmisel.
Alati vundamenti kraavide põhjast kuni katuseni.
Reeper võib olla ka üks kõik milline kindlas määratus kõrguse punkt.




PÕHI NÕUDED HOONETELE ON

1.otstarbekus
2.tugevus
3.püsivus
4.tule kindlus
5.kestvus
6.majanduslikus
7.nägusus



PINNASED

1.paekivi
2.pruus pinnased
3.liiv pinnased
4.savi pinnased




PINNASE DEFORMATSIOONID

hoone raskuse mõjul tihenb pinnas vundamenti all ja vajub tihedamaks.
vajumese surve olenb pinnase omadustest ja koormusest.
samuti pinnase vee resiimist.liiva ja kruus pinnased vajuvad kiiresti juba ehituse ajal
ja hiljem, enam ei vaju



SÜVENDI KAEVAMINE

1.rõhutoed
2.kaldtoed
3.ankurtoetus



EHITUS MEHANISMID

1.põõrdkopp
2.otsekopp
3.skruperid
4.Buldooserid




KIVIK BETOON VINDAMENT

Nim betooni millese on pandud suuri munakive selle arvelt saab betooni kokku hoida.
kividega õnnestuba asednada kuni kolmadnik betoomi mahust .kivid peavad olema kuhtad et
betoon nendega nakkuks.betoon peab kive igast küljest ümbritsema. kivik betooni saab teha nii
et kivid vundamenti välis pinnal näha jääks selleks seatakse kivid oma kõige lapikuma
pinnaga vastu teist kivi.




VUNDAMENDID KONDSTRUKTSOONI JÄRGI

1.LINDVUNDAMENDID
on otstarbeks suhteliselt raske maja puhul
2.Laientadud tallaga
on tarvilikud raske maja puhul ja nõrga pinnase puhul laiendtatud talla
tegemisel silmas pidama et kormus jaotus nurk peab olema 40% sest muidu võib vundament
serva hoone raskus mõjul ära murduda.



VUNDAMENDID NÕRGAL PINNASEL

mõnikord on paratamattu maja ehitamine paika kus vundamendi rajamis sügavuses on väga nõrk pinnas -vedel (voolav )savi
või turvas sel juhul tuleb kõigepealt teha kindlaks nõrga pinnase kihi paksus ja pinnase vee tase
Kui nõrga pinnase kiht on õhuke ja vee tase ei ole kõrge siis võib nõrga pinnase maja alt välja kaevata rajada
vundamendi tugevale pinnasele ja täita hoone aluse juurde veetud täitepinnasega.Niisugune moodus on kõige hõlpsam
kui nõrka pinnast ei ole rohkem kui meeter kui aga kihi paksus on suurem siis on pinnase väljakaevamine liiga töömahukas '
kui veetase on nõrgast pinnasekihist madalamal võib toetada vundamendi tugevale pinnasele jätta nõrga pinnase maja all
alles ning toetada põandad vundamendi servadele.
On aga veetase kõrgel ei ole ka see moodus võimalik sest süvendi nõlvad varisevad sisse siiski on võimalik ehitada
ka siis kui nõrga pinnase kiht on paks ja ta on vett täis üheks mooduseks on sel juhul:mvedada nõrga pinnase peale
0.5-1m paksune täite pinnase kiht (liiva,kruusa,paekivi jäätmeid) tihendada see nt. traktoriga peal edasi tagasi
sõites ja rajada vundament täite pinnasele seejuures võimalikult kõrgele.Sel juhul jääb täitepinnas padjaks mis
jaotab hoone raskuse suuremale pinnale ja ühtlasi töötav amordisaatorina ühtlustades lisa koormust hoone ulatuses
ja väljaspool seda niisugune moodus on sobiv eeskätt kergete 1 korruseliste majade puhul.





NÕUDED PIIRDE KONDSTRUKTSOONIDELE

Hoone piirde konstruktsioonid -välisseinad pööningu laed ja katus laed, põrandad mis eraldavad ruume välis õhust peavad olema küllalt soojad ja tuult pidavad
ning auru läbi laskvad või ruumi seest poolt auru tõkkega kaitstud.Kütteprioodi kestvus on eestis ligikaudu 220 päeva aastas.
Kütmisega hoonesse antud soojus 1)vältimatuteks sooja kaduteks läbi piirde konst.2)vendilatsiooni õhu soojendamiseks
Hoone siseseinad ja vahelaed aga peavad olema piisavalt mürapidavad. Elamu normaal sisetemperatuur loetakse 22C. Enamiku aastast on välisõhk jahedam kui välisõhku
keskmine temperatuur on alla 8C siis peab elamut kütma.
Läbi piirde konstruktsioonide minev soojus energia hulk sõltub seinte ja lagede soojapidavusest ning nende pindalast samuti akente suurusest.
Ehitus normide järgi sõltub seina nõutav soojapidavus 1. seina materjalist 2. massivsusest 3.ehitus koha kliimast.
Mida massivsem on sein seda rohkem salvestab ta soojust ja seda vähem allub ta välis õhule seepärast nõutakse vähem massivsetelt seintelt suuremat soojapidavust
Mere ääres on kliima pehmem ja selle järgi võib sein nt.vilsandil olla 15%võrra vähem sooja pidavam kui tartus elamu suurusest seina nõutav soojapidavus ei sõltu
Eestis oli elamu seinad minimaalne lubatav soojapidavus piires 0,65-1,34m2K/W.
Katuslagi ja pööningulagi peab olema 1,5 korda soojapidavam kui sein.
Väikeelamus on aga piirdekonstruktsioonide pindala suhtleliselt (põranda pinna ruutmeetri kohta)mitu korda soojem kui kortel majades ja seepärast väikeelamute
soojakaos palju suurem.Kütuse kokkuhoiuks on otstarbekas teha väike elamute seinad ja laed minimaalsest lubatavast märksa soojapidavad.
Nii tellistes kui ka gaasbetoonist (poolbetoon) sein millel puudub lisasoojustus on elamB u seinaks liiga vähese soojapidavusega ehitus maksumust ja tööjõu kulu
mõjutab vähem kas soojustus materjali kiht on 5või 10 cm paksune kuid hoone kütusekulu mõjutab see väga oluliselt.Veel 15 aastat tagasi oli elamu välis seinte
soojapidavus nõue meie kliimas ligikaudu 2-3 m2K/W Millele vastas 10cm paksune mineraal villa või 20 cm paksune dermoliidi kiht (saepuru ja 10%lupja)
laes oli soojustuskihi paksus vastavalt 15cm mineraalvilla ja 30cm termoliidi puhul




SOOJUS PIDAVUS

elamu normaalseks sise temp on 18-22
EHITUSE NORMIDE JÄRGI SÕLTUB SEINTE NÕUTAV SOOJUS PIDAVUSE
1.seina materjalist
2.masiivsusest
3.ehituse koha klimast



EKSAMI KÜSIMUSED
esimene kursus

1.ehitusmehe meelespea
2.hoone peab taluma ilmastikku
3.väikemaja projekt
4.seletuskiri
5.joonised. aseri plaan
6.reeper
7.eelarve
8.põhinõuded hoonetele
9.hoonete konstruktsiooni skeemid
10.pinnased
11.pinnase deformatsioonid
12.hoone raskus

teine kursus
13.süvendite kaevamine nõlvadega, toestusega
14.ehitus mehanismid
15.kivikbetoon
16.vundamentide liigid
17.vundamendid nõrgal pinnasel
18.nõuded piirdekonstruktsioonidele
19.soojapidavus
20.tuulepidavus
21.veeauru läbilaskvus
22.mürapidavus
23.temperatuuri kõver
24.hüdroisolatsioon õhuavade tehnoloogial
25.plokk seotis. mitme kihiline seotis
26.mördi ja seotise ülesanne
27.telliste paigaldamise moodused
28.puhas vuuk müüritise ladumine
29.kivi karniisi ladumine
30.täisnurkse posti ladumine
31.kald ja vertikaal trappi ladumine
32.sillused

materjali küsimused

33.nõuded ehitus materjalidele
34.mahumass erimass
35.poorsus ja tihedus
36.kapilaarne ja hüdroskoobne veeimavus
37.ilmastiku kindlus
38.tugevus
39.paekivi
40.aseri tellis
41.silikaat tellis
42.nõuded side ainetele
43.portland tsemendi tootmine
44.tsemendi kasutamine
45.mördid
46.betoonid
47.betooni valmistamise juhis
48.raud betoon
49.tähtsamad raud betoon ja betoon tooted
50.ehitus puit sooja isoleer materjal



20.

Päris õhu tihetaid materjale on vähe- vaid metallid ,klaas ja plastikaat kile kõik ülejäänud materjalid isegi raud betoon ja tõrvapapp lasevad mingil määral õhku
läbi.
Materjalide kihi läbilaskvust iseloomustab nende tuule pidavus õhu sunnib läbi seina liikuma tuule rõhk ning õhutõmme välis ja sise õhu eri kaalude erinevuse
tõttu(toa õhk on soojem ja kergem ).Ühe korruselise maja puhul arvestades talvist tuule kiirust on rõhkude erinevus 1,2mmHg võrdub võrdub 160Pa(seega alla 0,2%õhurõhust)
Selle mõju laseb nt.10m2 suurune ühelt poolt krohvitud 25cm paksune tellis sein läbi ligikaudu ligikaud 8m3 õhku tunnis.
Tihenditega varustatud kahekortse akna (vana) tuule pidavuseks arvestatakse 1,19m2korda tundkorda Pa/kg see tähendab et 1m2 suurune aken laseb tunnis läbi 105m3
õhku.Näeme et vanemate akente kaudu ruumi pääsev õhuhulk on kaugelt suurem kui läbi seina tungiv ja ühtlasi kaugelt suurem kui ventilatsiooniks vajav (1m2 suurusest
vanast aknast piisab 35m2 toa õhustamiseks. Samas ei tohi aga alahinnata ka seina tuulepidavuse olulisust enamik soojustusmaterjale (mineraalvill,TEP plaadid,tremoliit)
on praktiliselt tuult läbi laskvad kui nes väljaspool ei ole tuult tõkestavaid kihte puhub tuul soojustusest läbi ja soojustusest on vähe kasu.
Kehtib nõe et soojustusest väljaspoole jäävate materjalide kihtide tuule pidavus peab olema vähemalt 53m2kordatund/kg sama nõet võiks rakendada tuult läbi laskva
soojustuse kohta st. et soojustusest väljaspool peab olema tuult tõkestava materjali kiht -ehituspapp või krohvikiht lihtsalt laudisest või tellis seinast ei piisa
nendest puhub tuul läbi ja maja jääb külmaks kuigi arvutuslik soojapidsavus on küllaldane.

21.

Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol siis ei pääse ta sellest läbi. Jahedas seina osas (soojustusest väljas pool)paikneval tõkke puhul veeaur kondenseerub
ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse see on analoogne niiskuse kondenseerumisega toas külmale torustikule kui tõke paikneb soojas seina osas siis.
Täpselt sammuti on lood akna klaasile kondenseerumisega kui auru tihedaks teha (äärtest paberiga kinni kleepida sisemine akna raam siis on auru tõke soojas ja kondenseerumist ei teki
kui aga tihetaks teha aga välimine akna raam kondenseerub vesi jaheda välisklaasi sise pinnale ja kõlmaga tekivad jää lilled.
Kondentseerumine on vältimatu kui väljaspool soojustus paikneb kihid on auru pidavamad ki sisemised kihid kondruktsiooni niiskumine kondenseerumise mõjul vähendab tema
soojapidavust ja põhjustab orgaaniliste materjalide (puit, saepuru) mädanemist.

22.

erinev müra kandub edasi erinevalt
Õhumüra -hääl ja muusika levivad õhu kaudu selle tõkestamiseks peab konstruktsioon olema piisavalt massiivne (300kg/m2)ja ühtlasi tihe ilma läbi ulatuvate avadeta ja piludetta õhu müra kannavad hästi edasi toru nissid
elektri juhtmete kanalid ja muud õõnsused need tuleb hoolega kinni teha.
Puit vahe lae mass on alati väiksem kui 300kg/m2 sellepärast kostab ta paratamatult läbi .läbi kostmist vähendab raske täidise (liiv,räbu,savi) niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab täidisetta või kerge
mineraal vill täitega puit vahelagi õhumüra ei takista.
Mõnevõrra summutab õhumüra pehmest tihedast materjalist (vilt,pehme puitkiud plaat) vahekiht.
Löögimüra sammud ja igasugune toksimine ja kandub edasi kandub edasi konstruktsiooni kaudu massi suurendamine seda ei tõkesta mida kõvem on materjal seda paremini kannab ta löögi müra edasi kõige
paremini levib kuid iga materjal kannab edasi vaid ühte enam vähem kindlat helisagedust teame kuivõrd erinevalt majades toksimine vastu betoon seina või keskkütte toru.löögimüra on tõkestatud kui
iga konstruktsiooni materjal on läbi lõigatud teise ,võimalikult erinevast materjalist kihiga.
nii peab löögimüra summutamiseks eraldama konstruktsiooni üksikosad üksteisest elastsest materjalist vahe tükkidega eraldama peaks vaheseinad kandeseinast teise korruse põranda vahelaest vahe seinad põrandast naaberruumide põrandad üksteisest
mõningal määral tõkestavad need ka naaber ruumidest läbi kostvat müra

23.

temp. seina paksuses ei ole ühesugune-välimisel seina kihil on jahedamad sisemised soojemad suurim on temp. vahe soojustus kihis seejuures seda suurem mida suurema osa seina
üldisest soojapidavusest soojustust annab seina sisepind on alati jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välis õhk neid temp. vahesid iseloomustatakse kraafiliselt
seina temp.kõveraga mis ilmekalt näitab milline on temp. seina erinevates kihtides. Muidugi mõista on temp. kõver tinglik koostatud ainult ühe kindla välistemp.jaoks
ei arvesta päikese ja tuule mõju kuid seina erinvate kihtide temp. iseloomustab mingil määral siiski.
Soojustuseta seinas on temp. lang ühtlane Kui soojustus on väljaspool siis toimub põhiline osa temp. langust välis kihist ja kande konstruktsioon on püsivalt pluss temp.
Kui soojustus paikneb seespool siis vastupidi- kande konstruktsioon on temp. kõikumise tsoonis ja külmub läbi kui soojustus on seina keskel siis külmub väliskiht läbi sise kiht on alati soojas


24.

Nt vaatame niiskuse toimet vndamendile peale ehitise valmimist hakkab vundamendi seinast välja kuivama ehitus niiskus läbi seina liigub õhu niiskus ja pinnase niiskus
kogu niiskus liigub sissepoole ja sise viimistlus saab kahjustada tekivad tabelis toodud nähud.Niiskus tõkkeks võib kasutada traditsioonilisi materjale mida saab kanda peale pritsiga
pintsliga või kleepida. Selliste meetodite kasutamine toob endaga kaasa mitmed ohud pinnase nihete ja ehitus järgsete vajumiste korral purunevad need katted mõne aasta jooksul
Pinnases sisalduad loomulikud kemikaalid mõjuvad sellistele materjalidele samuti hävitavalt. Vundamendi seinas sisaldub ja sise ruumis lisandub niiskus ei saa läbi seina väljuda
vaid pöördub tagasi sise ruumi kahjustades seina ja sise viimistlust.Liigi niiskus probleemide lahendamiseks on välja töötatud materjalid mille juures kasutatakse
õhu avade tehnoloogiad sellised hüdroisolatsiooni katted valmistatakse kõrg tihedusega polüetüleemist mille ühele küljele on välja pressitud koonuse kujuline sõrestik mis moodustab 8mm oaksuse
vundamendi ja katte vahel.
1.50 aastane vastupidavus degradatsioonile tavaliste tingimuste juures
2. materjali veeauru kindlus on ligi 45 korda suurem kui tavalisel ehitus kilel
3. kõrge tõmbe ja surve tugevus mis takistab maapinna liikumisest või kaeve täitmisest tingitud kahjustusi
sise pindade suurenenud ventileerimine lubab struktuuridel kiiresti kuivada
5. suurem vastupanu vibratsiooni kandumisele läbi struktuuri
6.seinte ja põrandate suurem termiline isolatsioon
7.lubab kasutada sise ruumides voodertatud pindu

26.

Müüritise teiseks koostisosaks on mört millega täidetakse müüritise üksikute kivide vahelised horisontaal ja püst vuugid.
Kõik seinaga risti paiknevad rist vuugid peavad olema mördiga täielikult täidetud.
Kivistunud müüritises mört:
1.seob üksikud kivid omavahel moodustades tänu kivipindade ja mördi nakkele ja hõõrdumisele uue monoliidse materjali- müüritise
2.annab koormused üle ühelt müüritis kihilt teisele jaotades need ühtlaselt kogu kivi pinnale
3. täidab tihedalt kivide vahelised vuugid vähendades niiskuse läbitungimist ja müüritise läöbi puhutavust
4.annab müüritud tarindile välimuse on osa tarindi toonist tellis müürist on nähtavast on umbes 25%
Seega sõltuvad müüritise tugevus pikaealisus ja soojus tehnilised omadused suurel määral mördist
Müüri pindmistes ridades ega keskel ei lange ükski püst vuuk eelmis rea püstvuukidega kokku vaid on 1/4 võrra nihutatud välis nurkadesse laotakse müüritise iga 1/2 kivi paksuse kohta üks 3/4 tellis blokk seotist kasutatakse
peamiselt sise seinte ladumisel.
Plokk seotised ei ole täite ridasid sest kõik kihid peavad omavahel siduma ja olema laotud tervetest tellistest.
Mitmekihilise seotise tegemisel laotakse kuni viis üksteisele järgnevat tellise kihti ni müüri ääre kui ka täite ridades kui ka piki kividest sellele järgneb side kiht mis laotakse põiki tellistest.
Mitme kihilisel seotisel on plokk seotisega võrreldes järgmised eelised:1. tootlikus ladumisel on umbes 10%suurem sest ääre ridadesse laotavate telliste ja vuukimisele kuuluvatele püst vuukide arv on väiksem
täite ridade ladumine edeneb aga kiirelt 2. täite ridades saab ära kasutada poolikuid telliseid 3. saab laduda õhk vahedega ning mineraal täidisega seinu 4. saab laduda erineva kõrgusega kividest seinu sest teatud arvu kihtide järel
on kiviridade kõrgus võrdne ning on võimalik müüri siduda.

29.

Karniisi ülesandeks on kaitsta hoone seinu vihma ja katuselt langeva vee eest karniisi alune rida samuti kõik karniisi välja asted laotakse tervetest põiki tellistest põiki tellised peavad omakorda olema seotud seina ülejäänud
osaga.
karniiside ladumisel on vaja täita 3 tingimust:
1.sarrustamatta kivi karniisi väljaaste ei tohi ületada poolt seina paksust
2.ühe kivirea üleulatus ei või olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust see on 8cm
3. üle 30 cm välja astega karniise tuleb laduda välimistelt töö lavadelt
Karniisid mille väljaaste on enam kui pool seina paksust sarrustatakse sellise karniisi konstruktsioon peab olema näidatud projektis
Talvel võib kivi karniise laduda ainult tingimusel et karniisi väljaaste on vähem kui pool seina paksust seejuures mitte üle 20cm

31.

Kui hoonet ei saa korraga tervikuna laduda tuleb müüritist katkestada katkestamist esineb kõige enam haarde alade jätku kohtades samuti välis ja sise seinte ühendus kohtades.
Seinte katkestamis kohti nim. trappideks esineb kald ja vertikaal trappe.Enam kasutatavad on kaldtrapid neid tehakse ka nurga majakate ladumisel.
Kui kaldtrappe ei ole võimalik jätta tehakse veritkaal trapid.
vertikaal trappidesse tuleb laduda iga 2m kõrguse kohta ja vahelagede kõrgusel horisontaal vuukidesse läbimõõt 8mm sarrused. Sarruste varraste arv horisontaal vuugis sõltub seina paksusest
kuid neid ei tohi olla vähem kui 3.
Trappide kõrgus vundamentide ladumisel ei tohi ületada 1,2m ning välis ja siseseinte ühendus kohtades 1 korrust.
Vertikaal trappide kinni ladumisel tuleb hoolikalt täita väljaulatuva kivi alune püst ja horisontaal vuuk

32.

tellis seintes kasutatakse kõige enam monteeritavaid raud betoon silluseid.Neid on kahte liiki: tähega B on markeeritud nõrgad suutelised kandma ainult seina oma kaalu.
BU sillused (võru tootmis baas oü) aga on tugevad ja taluvad ka vahelae raskust. silluste laius on 12 või 25cm pikkus kuni 3m kõrgus 9,19 või 22 cm kandva silluse toetav pikkus on 20-30cm
sõltuvalt silluse margist mitte kandvad -vähemalt 10cm.

34.

1)erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus. Erimass on võrdne see on 1.55t/m3. tellise mahumass on 1.7t/m3 tellise erimass on 2,7t/m3
mahumass- antakse 15% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel järgmine:1)mänd 0.53g/cm3 2)kuusk 0,46g/cm3 3)kask 0,64g/cm3 4)tamm 0.72g/cm3

36.

kapilaarne veeimavus- on poorse materjali omadus imeda endasse vett nagu kuivades paber imeb endasse tinti mida peenemad on poorid seda suurem on imavusjõud
kuid seda suurem on ka takistus vee edasi liikumisel peente pooridega niiskele aeglasemalt kuid lõpuks tõuseb niiskus temast kõrgemale kui kiiresti niiskuvas suurte pooridega tellises

38.

tugevus- materjalide vastupanu võimet koormustele mis püüavad teda kokku suruda tõmmata või painutada

39.

paekivi-tähtsamaks settekivimiks on eesti lubjakivi ja dolomiit mis on üldiselt tuntud paekivi nime all. paekivi on saanud eesti rahvuskiviks kuna üle poole eesti teritooriumist (Pärnu,Mustvee joonest
põhja pool)asub pae peal. paiguti esineb ka sellest joonest lõuna pool.Paekivi jaguneb kahte põhi liiki lubjakivi ja dolomiit. peale nende esineb veel vahepealseid kivimeid.

40.

aseri tellis e.Terca tellis-arvatavasti on maailma üks esimesi ehituses massiliselt kasutatavaid telliskive põletatud e. punane e. savitellis.teada on et juba legendaarne babülon oli ehitataud tellistest. neid on ka eestis
kasutatud aasta sadu esimesed kirjalikud andmed tallinna tellisetehasest pärinevad aastast 1365 kindlasti põletati tellist eestis veelgi varem kus paekivi pole leida veel paarkümend aastat tagasi toodeti tellist Tallinnas,
Pärnus,Loksal,Aseris ja Võrus tänaseks on neid ellu jäänud tehniliselt täiuslikem ja paremat toodangut andnud Aseri tellis.

41.

silikaat tellis- on tähtsaim lubi liiv toode tema toormaterjalideks on kvartsliiv(92-95%) ja vesi. vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segab vajaliku kleepuvuse andmine.
silikaat tellise värvus on enamvähem valge varem lisati telliste segule põlevkivi tuhka need telised olid veidike hallikad vanemates hoonetes võib neid kohata bigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid.

42.

tähtsamad nõuded sideainetele on järgmised: sideaine peab mineraal materjali (liiva,kruusa,killustiku)terad või orgaanilised materjalid (puit,vill,saepuru,jne.)tugevasti liitma sideaine tardumine ja kivistumine alata liiga kiiresti
pärast veega segamist selleks et oleks aega mördi või betooni paigaldamiseks. MÄRKSÕNAD: 1)tugevasti liitma 2)ei tohi kiiresti 3)peab kiiresti 4)mahu muutus 5)veekindel6)paigaltatav7)külmakindlus8)korosiooni kindel9)eriomadused10)sidumisvõime

43.

on tänapäeva ehituses kõige rohkem kasutatav kõrge märgiline hüdrauliline saadakse klinkri jahvatamisel omakorda saadakse selleks koostatud toorsegu põletamisel kuni paakumiseni (temp.umbes1450c)
MÄRKSÕNAD:1)portland tsement hüdrauliline sideaine 2)paekivi ja savi 3)lobri4)toruahi 40-200mm5)paakumine 1450c6)klinker7)toruveski8)kips

45.

tsementmört,lubimört,segamört,
tsementmört-on kõige tugevam kuid jäik ja tabe ja nakkub pindade külge halvasti tsementmörti kasutatakse vundamendi plokkide paigaldamisel hüdroisolatsiooni kihtideks sokli krohvimiseks müüri töödel plaat põrandate paigaladmisel jne.
tsement mördiga parem töötada oleks lisatakse talle veidi lubja savipulbrit või spetsiaalseid plastifikaatoreid tavaliselt kasutatakse tsement mörte koostisega mahu järgi 1:3 kuni 1:5 (tsement jagatud liiv)
lubimört-lubimört on nõrk ja kivistub väga aeglaselt tänu sellele saab kaua ehitusel hoida ja vähe haaval järjest tarvitada lubimört on plastne ja temaga on lihtne töötada ja lihtne kasutada krohvimiseks
segamört-segamördil on piisav tugevus ja kivistumis kiirus plastsus ja hea nakkuvus segamördi valmistamiseks võetakse paari tunnise töötamise jaoks tarvilik kaugus lubimörti ja segatakse sellele juurde vajalik hult tsementi

47.

betoon-nim. mördi ja jäme toitaine (kruusa või killustiku) segu mis kivistudes muutub tehiskiviks tavaliselt kasutatakse tsementbetoone põrandateks ka asfaldbetoone vaheseinteks kips betoone lubibetoone tänapäeval ei kasutataneed kivistuksid liiga aeglaselt
tugevus oleneb kasutatava tsemendi tugevus klassist toitematerjalide kvaliteedist(tugevusest tera koostisest puhtusest)vee hulgast
kautamise juhis: paigaldamisel tuleb betoon hoolikalt tihedaks tampida seda tehakse tambiga õhukeste rõhsete konstruktsioonide (põrandate laeplaatide) puhul tihendamine on piisav kui betooni pinnale ilmub vesi pealispind silutakse teras rulli või kellu abil kõige õigem
on betooni tihendamiseks kasutada elektrilist vibraatorit (plaat vib.) r/b valmistamise juhis:1)(tsement ,liiv,killustik,sarrus) 2)sarruse valmistamine 3)betoon segu valmistamine 4)toodete varumine 5)toodete kivistumine 6)toodete vormist vabastamine 7)tehniline kontroll ja toodete markeerimine 8)valmis toodete ladustamine

48.

on liit materjal (komposiit mat.)mis koosneb betoonist ja terasest betoon võtab vastu peamiselt surve jõude ja teras tõmbe jõude
sarrusettu betoon tala mis puruneb tõmbe jõudude mõjul
raudbetoon tala milles tõmbejõud võtab vastu sarrus betooni ja terase koos kasutamist soodustavad järgmised 1)betoon töötab hästi SURVELE ja teras TÕMBELE 2)betoon nakkub küllalt hästi terase külge 3)betoonil ja terasel on peaaegu võrtsed joon paisumise tegurid 4)betoon kaitseb terast küllalt
hästi korosiooni eest 5)tulekahuju korral kaitseb betoon terast mõningal määral üle kuumenemis eest.
valmistamise järgi jaguneb r/b monoliidseks ja monteeritavaks

49.

1)seinapaneelid, taandtala, sillused, treppide element,äärekivid, vaiad,fermid, r/b koorik

50.

ümarmaterjalid,saematerjalid,pooltooted,
sooja isoleermaterjalid -suurime osa(70%)soojapidavusest annab isolatsiooni kiht seetõttu võib järeldada et materjalide kokku eesmärgil on otstarbekas kasutada rohkem isoleermatrejali praegusel ajal toodetakse väga palju sooja isoleer materjale tavaliselt turustatakse neid neljal kujul:
1)puistena2)mattidena3)plaatidena4)koorikutena koorikuid kasutatakse torude isoleerimisel

Lubię to! 1