Vahel on tunne,
et keegi mind siin ei vaja
siis olukordi kui karjuks "Stop".
Elu seostaada võiks kellaga ,
millel saad peatada aja
või jääb see ise puhkama-
"Ei tea"
Vahel on siin ju nii raske,
aja siis peataks,
lahkuks siit,
puhkaks,
et tulla tagasi
vabana.
Tagasi, kus oled sina,
sina kellese kord armusin
kuid ajaks mil tulen
pean olema unustanud sinu
ei tohiks ma mõelda sinule nii palju
ei tohiks sind näha öösiti unes,
Kuid kas on see võimalik?
Kas suudan su unustada
ei tea, ei usu.
Aga praegu
mõteid sinult ei ära ma saa...
Nagu igatseks kedagi..
võibolla sind...
kuid miks...
Igatsen
su silmi, su pilku
mis tegema pean
et sind unustada
kuid miks?
miks ma seda ei suuda
Vahel kui mõtlen sulle
üksi,
ning silmist voolab pisaraid
sooviksin,
et poleks sind kunagi kohanud
et poleks sulle andnud oma numbrit
olen kõiges süüdi
süüdi selles, et armusin,
armusin kellesegi kes
on ilus hea ja palju muud veel
Tahaks öelda sulle midagi
midagi mis kirjeldaks mu tundeid
tundeid sinu vastu
kuid mul pole julgust
öelda...
Hüvasti...

Lubię to! 2