Kõigepealt tekib hirm
Järgnevad pisarad
Siis vimm
Järgmisena viha
Viha kandub igatsuseks
Igatsusega jälle pisarad
Tekib sügav masendus
Ning väheke kahetsust
Järgneb enesehaletsus
Kuid kui nutud on nutetud
Ja vaikselt kõigest suva
Märkad, et ebaõnn pole lõputu
Ning enam ennast haletseda ei luba
Tõused voodist, pühid pisarad
Teed end korda, las nüüd kõik vaatavad
Kui kaunis ja muretu tundud sa
Kuigi on asju, mida ei märka nad
Et sügaval südames sa sured

Lubię to!