Vahel tahaksin karjuda nii kõvasti, et kõik kuuleksid, kui valus mul on.
Vahel tahaksin nutta nii hullusti, et kõik näeksid mu punaseid silmi ja aitaksid.
Vahel tahaksin kellegiga rääkida, kuid keegi ei kuula, kõigil on kiire.
Vahel tahaksin surra ja näha, kui paljud mu matusele tuleks.
Vahel tahaksin naerda nii kõvasti,et rõõmupisarad mööda põski alla langeksid.
Vahel tahaksin armuda õigesse poissi ja olla armastatud, tõeliselt.
Vahel tahaksin olla õnnelik, kuid ei saa, mulle ainult nutt mõeldud on.

Lubię to! 2