Eestis 2014. aastal läbiviidud uuring 16–64-aastaste hulgas näitas, et elu jooksul vähemalt korra on mõnd psühhoaktiivset kanepitoodet tarbinud 19%, seejuures mehed on seda teinud kaks korda sagedamini (11). Kui aga vaadata noori, siis kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on kanepit suitsetanud 15-aastastest poistest 29,1% ja tüdrukutest 19,5% (12). Seega, Eesti kooliõpilased suitsetavad kanepit sagedamini kui näiteks eakaaslased Saksamaal (19%), Portugalis (16%), Soomes (12%) või Kreekas (8%) (10).

Kanepil on lisaks kognitsiooni, motoorikat ja ajatunnetust muutvale toimele toime ka unele. Nii on kanepitarbijate sõnul kanepi toimel kergem uinuda. Seda kogetakse kanepitarbimise alustamisel, kuid kroonilisel kanepitarbimisel kaasneb tüüpiliselt une kvaliteedi halvenemine. Lisaks on tuntav une kvaliteedi halvenemine ka kanepitarvitamise lõpetamise järel ehk unehäired on osa kanepi võõrutusnähtudest. (1)

Märkimisväärne on, et isegi väikeste kanepiannuste regulaarse tarvitamise lõpetamise järel võivad tekkida häired une kvaliteedis. Seda on kurtnud 32% (5) kuni 76% (3) neist, kes on lõpetanud kanepi tarvitamise. Sümptomite hulgas, mille üle kurdetakse, on imelikud unenäod, uinumisraskus/unetus, hommikune ärkamisraskus ja uimasus. Seejuures on kanepi tarvitamise alustamisel uinutav toime oluliselt enam väljendunud kui regulaarsel tarbijal ehk siis aja jooksul kujuneb välja tolerantsus kanepi uinutava toime suhtes. (4)

Tüüpiliselt tekivad imelikud unenäod 1–3 ööpäeva pärast kanepi tarbimise katkestamist, eriti halb on unekvaliteet teisest kuni kuuenda ööni. Tavaliselt kestab unenägudeprobleem neli kuni 14 ööpäeva, kuid imelikud unenäod võivad esineda isegi kuni 45 ööpäeva pärast kanepi tarvitamise lõpetamist. Samaaegselt esinevad aga ka teised subjektiivsed unehäired, kusjuures tagasipöördumine kanepitarbimise juurde leevendab neid sümptomeid kohe. (1)

Nii tekibki n-ö surnud ring – tarvitamisel une kvaliteet alguses paraneb, seejärel pikema tarvitamise foonil halveneb, kuid leeveneb kanepi üha suuremate koguste tarvitamisel, seega siis alguses parandab unekvaliteeti, seejärel aga hakkab une kvaliteet halvenema, andes signaali veelgi intensiivsemaks kanepitoodete tarbimiseks. Nii on unehäired üks oluline tegur, mis võib saada kanepi tarvitamise lõpetamise takistuseks.

Objektiivselt võimaldab unekvaliteeti hinnata polüsomnograafiline (PSG) uneuuring. Nii on PSG-uuringute tulemused kinnitanud, et olenemata sellest, kas tegu on 10, 20 või 30 mg 9-delta-tetrahüdrokannabinooli (THC) annusega, vähendab selle toime uinumiseks kuluvat aega. Samas erinevad kanepi esmastarbija ja kroonilise kanepitarbija unemustrid märkimisväärselt, sest tüüpiliselt kujuneb kroonilisel kanepitarbimisel tolerants kanepi uinutavale toimele ja tekivad uinumisraskus ja unetus. (1, 8)

Polüsomnograafia näitab, et kroonilisel tarbijal (tarvitanud kanepit viis ja enam korda nädalas viimase kolme kuu jooksul) tekivad unemuutused juba esimesel abstinentsiööl (väheneb aeglase laine une aeg). Kui abstinents jätkub, siis väheneb une kogupikkus, uinumiseks kuluv aeg pikeneb ja REM-une pikkus väheneb, suureneb aga ärkamiseks/virgumiseks kuluv aeg. Need nähud suurenevad kahe nädala jooksul alates abstinentsi algusest ja püsivad enam kui 45 päeva. Lisaks sellele on risk rahutute jalgade sündroomi tekkeks või selle intensiivistumiseks. Risk on seda suurem, mida kauem ja suuremas annuses on kanepit tarbitud. (1, 2)

Kanepi mõju erinevused unele on ilmselt mõjutatud eelkõige THC ja kannabidiooli (CBD – mitteeuforigeenne kannabinool, mis suurendab ärkvelolekut) sisaldusest ja vahekorrast preparaadis (1). Sisaldub ju kanepitaimes üle 60 erineva, sageli vastandliku toimega kannabinoidi, neist vaid THC on psühhoaktiivse toimega ning selle sisaldus kõigub kanepitoodetes väga suures vahemikus – 1%-st kuni 30%-ni (10).

Võõrutusnähtudega seotud unehäired paranevad suukaudse THC manustamisega või tagasipöördumisega kanepi suitsetamise juurde. THC toime on annussõltuv, kuid pikaajaliselt regulaarselt kanepit suitsetanutel viib see hoopis probleemi süvenemisele. Parimat efekti on kirjeldatud raviga, kui kasutati kombineeritult alfa-2 agonisti (lofeksidiin) suukaudse THC manustamisega (6). Ainult THC suukaudne manustamine ei andnud soovitud tulemust, samuti mitte nabiloon (sünteetiline THC analoog), mis võimendas ärajäämanähte, nagu ärrituvus ja katkendlik uni. Nabiksimool, sünteetiline THC ja CBD kombinatsioon, ei ole uuringutes andnud unehäire leevendust võõrutuse ajal, samuti mitte valproehape, mis isegi halvendas seisundit.

Märkimisväärset toimet pole leitud ka liitiumil (meeleolu stabilisaator), nefazodonel (serotoniin-2 antagonist ja tagasihaarde inhibiitor) ega bupropionil (noradrenaliini ja dopamiini tagasihaarde inhibiitor, mida kasutatakse tubakasuitsetamise ravis). Subjektiivset enesetunnet on parandanud zolpideem, mirtasapiin, gabapentiin ja kvetiapiin, kuid relapside esinemist need ravimid ei vähenda (1). Zolpideem (z-ravim) (7) on näidanud end kanepivõõrutuse ajal une parandajana ilma, et oleks olnud märkimisväärseid kõrvalnähte või siis oleks oluliselt mõjutanud kognitiivseid funktsioone ärkveloleku ajal (8).

Nii võib kanepitarvitamise katkestamise soovi korral relapsi põhjuseks saada unekvaliteedi oluline halvenemine kanepitarbimise katkestamise järel. Ravides kanepitarbija unehäireid peab arvestama regulaarsel kanepi tarbimisel kaasnevalt tekkivate häiretega kognitiivsetes funktsioonides, sh loogilises-analüütilises mõtlemises, mõtlemise paindlikkuses, analüüsi ja sünteesi võimes, seoste loomises varemkogetuga, iseenese võrdlemises teistega, ajas ja ruumis orienteerumises, kogetu mäletamises, verbaalses võimekuses.

Tüüpiliselt kaasneb regulaarse kanepitarvitamisega lisaks unehäiretele kanepist põhjustatud isiksusemuutus, mis on unikaalselt omane kanepitarbijale: tema veendumusi ja käsitlusi ei ole võimalik kahtluse alla panna, kuna tal on kriitikavõime vähenenud; kanepitarbija jaoks on tõeluseks tema ettekujutus; tema huvid on pindmised, tal on sotsiaalse keskkonnaga kontakt harv; tal on mõttes plaanid uutest projektidest/algatustest, talle on omane pidev planeerimine ja kavandamine, tegudeni jõutakse harva. Pidev planeerimine annab talle tunde, et ollakse aktiivne ja toimekas, küsijale vastatakse väljamõeldud sobiva vastusega, mis võib jätta petliku mulje heast toimetulekust ja probleemide puudusest.

Psühhoaktiivse toimega kanepitoodetest (marihuaana, kanepivaik ja kanepiõli) on saanud kõige sagedamini tarvitatav illegaalne uimasti, seda legaalsete tubaka, alkoholi ja kofeiini kõrval. Kuigi see on seadusega keelatud, on psühhoaktiivse toimega kanepi tarbimine levinud ja tõusutrendis, seetõttu on oluline unehäirekaebusega patsiendilt küsida ka kanepi tarbimise kohta, et patsienti paremini mõista ja aidata.

1.Angarita GA, Emadi N, Hodges S, Morgan PT. Sleep abnormalities associated with alcohol, cannabis, cocaine, and opiate use: a comprehensive review. Addict Sci Clin Pract 2016; 11: 9.

2.Bolla KI, Lesage SR, Gamaldo CE et al. Polysomnogram changes in marijuana users reporting sleep disturbances during prior abstinence. Sleep Med 2010; 11 (9): 882–889.

3.Bolla KI, Lesage SR, Gamaldo CE, Neubauer DN, Funderburk FR, Cadet JL, et al. Sleep disturbance in heavy marijuana users. Sleep. 2008; 31 (6): 901–908.

4.Budney AJ, Moore BA, Vandrey RG, Hughes JR. The time course and significance of cannabis withdrawal. J Abnorm Psychol. 2003; 112 (3): 393–402.

5.Copersino ML, Boyd SJ, Tashkin DP, Huestis MA, Heishman SJ, Dermand JC, et al. Cannabis withdrawalamong non-treatment-seeking adult cannabis users. Am J Addict. 2006; 15 (1): 8–14.

6.Haney M, Hart CL, Vosburg SK, Coner SD, Reed SC, Foltin RW. Effects of THC and lofexidine in a human laboratory model of marijana withdrawal and relapse. Psychopharmacology. 2008; 197 (1): 157–168.

7.Kadastik H. Bensodiasepiinid – tarvitamisega seotud riskid ja võõrutusravi. Perearst 2017; 3: 52–55.

8.Vandrey R, Smith MT, McCann UD, Budney AJ, Curran EM. Sleep disturbance and the effects of extended-release zolpidem during cannabis withdrawal. Drug Alcohol Depend 2011; 117 (1): 38–44.

9.http://www.drugfreeworld.org/drugfacts/marijuana/international-statistics.html

10.http://www.emcdda.europa.eu/publications/drug-profiles/cannabis

11.http://www.emcdda.europa.eu/countries/estonia#prevalence

12.Aasvee K, Liiv K, Eha M, et al. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2013/2014. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Intituut; 2016.