____________________________________________________________________________

#35

Kui olime jõudnud peamaja ette, koht, mis oli kokkusaamise paigaks, nägin midagi, mida mul täpselt vaja oli. Sellega me veel võidame.

#36

Liikusime edasi teiste juurde ja ma üritasin peas kava kokku panna. Pete läheb paremasse nurka ja Chris vasakusse. Mina olen ees. Minu ühel käel on Vic ja teisel Elle. Ei, see ei lähe nii.

„Bella?“ tõi Elle hääl mu mõtetest tagasi. „Vabanda, ma olin mõtetes,“ ütlesin vabandavalt ja manasin näole naeratuse. „Pole midagi,“ sõnas tüdruk ning me läksime koos teiste juurde.

„Nüüd peaksid kõik tantsugrupid siin olema,“ lausus Marc mikrofoni ning jätkas, „täna lähme me matkama. Kuna meid ümbritseb ilus loodus, siis olen ma otsustanud, et me lähme mäe otsa, mis asub siit viie kilomeetri kaugusel ja me lähme sinna jala.“ Igalt poolt oli kuulda ohhetusi ja ahhetusi. Mina hingasin aga rahulikult sisse ja välja.

„Buu,“ sosistas keegi mu kõrva ja ma võpatasin korraks. Enne, kui ma sain ennast ümber pöörata, leidsid selle isiku käed koha ümber minu piha. „Taylor, ära mind enam kunagi ehmata!“ sisisesin vaikselt, ent toetusin vastu poissi ning asetasin oma käed tema käte peale. „Kust sa teadsid, et see mina olen?“ küsis poiss sosistades. „Raske arvata, kelle käed mu piha ümber läksid. Nick ja Michel nii ei teeks.“ Kuulasime onu juttu, kuni ta hakkas rääkima telkidest. „Mul on kaheksa kohaline telk ja sina magad minu telgis,“ sosistas Tay mulle kõrva. Ma ei öelnud midagi vaid lihtsalt naeratasin ja lasin hetkel olla.

„Hakkame liikuma!“ hüüdis onu ning kõik ootasid, kuna Marc ette läheb, et talle järgneda. Lükkasin ennast poisist eemale ja läksin koos teistega mehe järel, kui mind tagasi tõmmati. „Ma tean lühemat teed mäkke,“ ütles Taylor ning näitas peaga mäe suunas, „ma juba rääkisin Vicky, Elle, Micheli, Coco ja Nickiga ning nad kõik olid nõus minema lühemat teed pidi. Vicky võttis veel oma poisi ka meiega.“ „Kas mulle jääb valikuvõimalust?“ küsisin allaandes. Taylor raputas pead. „Mitte eriti.“ „Lähme siis lühemat teed pidi,“ ütlesin ning me läksime koos poistega teiste juurde, kes mind ootasid.

„Bella, meie oleme taga. Me tahame sinuga rääkida,“ lausus Vic ja pilgutas mulle silma. Kas Coco juba rääkis neile?

Lasime poistel ees minna ning läksime tüdrukutega neile järgi, jättes sisse vahemaa, et nad meid ei kuuleks.

„Mis värk sul Tayloriga on?“ asus Chanelle kohe asja kallale. „Ma olen uuesti armunud,“ pomisesin vaikselt. „Ei ole nii!?“ kilkas Vicky. „On küll. Mina ja Taylor oleme armunud.“ „See on nii tore. Bella armus uuesti!“ hõikas Coco nii kõvasti, et poisid oma pead meie poole pöörasid. „Coco!“ hüüdsin ning tüdruk vaatas mulle süütute silmadega otsa. „Pidid sa seda kõvasti hüüdma?“ esitasin talle küsimuse. „Juhtus,“ oli ainuke asi, mis ta ütles. „Juhtus?“ küsisin üle.

Selle ajaga olid poisid meie juurde jõudnud. „Kas meie väike õeke on armunud?“ õrritasid Nick ja Mike mind. „Olge vait!“ ütlesin lõbusalt ja hakkasin mäest ülesse kõndima. „Kuhu sa lähed?“ kuulsin Taylorit küsimas. „Kui me siin veel kaua jageleme, siis meil läheb rohkem aega, kui teisel ja see pidi olema ju lühem tee või mis?“ pärisin ja liikusin ikka edasi ja edasi.

„Oota meid ka!“ hüüdis Taylor ning kuulsin jooksusamme enda taga. Järgmisel hetkel tundsin kätt ümber oma piha. „Nad on nii armas paar!“ kostus tagant Chanelle hõige. Naersin selle peale ning sammusin kindlalt edasi.

Paari tunni pärast olime mäe tipus ja kedagi teist siin polnud. „Oleme esimesed!“ hõikasin rahvale, kes olid minust ja Taylorist tagapool.

Varsti olid ka nemad meie juures ning me panime oma telgi püsti.

„Kas me kõik ööbime selles telgis?“ küsisin Taylt, kui me telgis sees madratseid ja magamiskotte paigutasime. „Ma arvan küll. See on kaheksa inimese telk ja meid on kaheksa.“ Noogutasin vastuseks ning väljusin telgist.

„Onu ja teisi pole näha veel?“ küsisin Nickilt, kes lõket tegi. „Ei, aga ma arvan, et nad jõuavad varsti.“ Jäin selle vastusega rahule ning läksin tüdrukute juurde, kes vaatasin kõrgelt mäelt alla orgu.

Toetasin ennast piirde peale ning vaatasin alla orgu. „See on ilus,“ ütlesin vaikselt. „Jah on. Keegi tuli,“ ütles Chanelle ja me kõik pöörasime oma pilgud platsi poole. „Tundub, et onu ja teised jõudsid ka lõpuks kohale,“ laususin ning seadsin oma sammud sinnapoole.

„Kuidas te nii vara siia saite?“ esitas Marc küsimuse ning istus maha, et puhta. „Me tulime otsemat teed pidi,“ vastas Taylor. „Tore teid siin näha,“ ütlesin kõigile, kes olid juurde tulnud.

Taylor tõusis püsti ning tuli minu juurde. Naeratasin talle ja võtsin poisi ümbert kinni, kuna mul oli külm. „Sul on külm?“ küsis poiss hoolitsevalt. Noogutasin vastuseks ja Tay keeras oma käed mulle ümber, et mul soojem oleks.

„Te olete juba lõkkeplatsi valmis teinud ja puha,“ kiitis Marc meid. „Jah. Teil on vaja ainult telgid ülesse seada ja siis saame hakata sööma,“ laususin ja pressisin ennast rohkem Taylori vastu. „Tule, ma tahan sulle midagi näidata,“ ütlesin poisile ning hakkasin teda vedama sinna, kus me ennem tüdrukutega olime.

Toetasin oma käed piirdele ning vaatasin alla. Kohe tundsin ka käsi end seljatagant haaramast. „Ära sa proovigi kukkuda,“ sosistas Taylor mulle kõrva. „Pole plaaniski.“

Seisime nii tükk aega – tema mind seljatagant hoidmas ja mina temale toetumas – ja me mõlemad vaatasime taevasse.

____________________________________________________________________________

Lubię to! 32