Järgmise osa teeb kasutaja YouMakeMeHappy- . PALUN liituge klubiga kes saavad.
Klubi asub siin: http://www.rate.ee/clubs/126140
Teine osa: http://www.rate.ee/blog/1253443/dont-follow-me-im-lost-2
Neljas osa:http://www.rate.ee/blog/1253831/dont-follow-me-im-lost-4/?xref=8_74
KUI LOETE SIIS HINNAKE.
___________________________________________________________________________________

Eelmises osas: "Aga ma pole teid ju tutvustanud?" oli Heidy imestunud.

Selles osas: Teadsin, et midagi on totaalselt vussis ja teadsin, et pean taaskord midagi kokku valetama.„Ma ei tea, ma kuulsin kuidas te koridoris rääkisite ja…“ laususin ma, olles kergelt närvis. „Kas ma tõesti mainisin ta nime?“ oli Heidy hämmeldunud. „Ma ju…“ hakkas ta ütlema, kui David segas vahele. „Ei, sa vist ütlesid jah,“ sõnas ta minu kaitseks ja naeratas nulle. Naeratasin vastu. „Kuna Zanna teab David’it, siis tema on David’i vend Chaz.“ Ongi vennad. Ma ei eksinud. „David, Chaz see on Zanna, mu toanaaber.“ ¤Istusime kõik elutuppa diivanile ning Chaz, Heidy ja David hakkasid omavahel rääkima. Mina olin oma mõtetes. Kust ma David’it tean? Ta tundub nii tuttav. Ma olen kindel, et ma olen teda kusagil näinud, aga kus?

Tulin oma mõtetest välja ja liikusin köögi poolele, kuna mul oli janu. Võtsin kapist klaasi ja lasin selle vett täis. Hakkasin jooma, kuid mu pilk jäi seisma kalendril. Täna on 5.august ja ma unustasin. Nimelt on 5.august mu perekonna surma-aastapäev. Jõin klaasi tühjaks ja jätsin kraanikaussi. Liikusin oma toa poole. „Kuhu sa lähed?“ küsis Heidy, kellel tundus lõbus olevat. „Oma tuppa ja ma tahan olla ÜKSINDA.“ rõhutasin sõna ’üksinda’. Ma olin alati 5.august pahas tujus. Poleks ma märganud, mis kuupäev täna on, oleksin arvatavasti rõõmsamas tujus. „Ja Heidy. Järgmine kord, kui sa sõpru külla kutsud, siis oleks tore, kui sa mind ka teavitaksid ja kuupäevi võiksid ka jälgida.“ Peale selle lause lõppu läks ta kalendri juurde. Poisid vaatasid mind imelikult. Heidy tuli tagasi ja hakkas kohe vabandama. „Zanna, anna andeks. Ma tõesti unustasin. Ma palun väga vabandust.“ „Jajah.“ Tegin oma toa ukse lahti ja astusin sisse. Enne ukse sulgumist kuulsin veel nende juttu. „Mis tal hakkas?“ see hääl kuulus ilmselt Chaz’ile. „Ta on pidevalt selline.“ vastas Heidy talle. Sulgesin ukse, keerasin lukku ja läksin voodi juurde. Vajusin voodi juurde maha ja pisarad hakkasid jooksma. Kuulsin teiselt poolt nende naeru. Mul viskas üle. Ma läksin kapi juurde ja valisin sealt teksad, pusa, sokid ja vesti. Pluusi jätsin samaks. Võtsin kapist oma uued tossud ning panin riided selga - jalga. Võtsin veel oma telefoni ja rahakotist natukene raha ning panin need vesti tasku. Sulgesin silmad, hingasin sügavalt sisse ja teleportisin ennast poe taha. Kõndisin poe ette ja läksin sisse. Ostsin kaks punast roosi ja ühe kollase tulbi, kuna tulp oli mu venna lemmiklill nagu minul. Lilled ostetud, läksin uuesti poe taha ja teleportisin ennast surnuaeda.

Kõndisin oma perekonna haua juurde. Lilled panin vaasi ja ise istusin maha, tõmbasin põlved keha ligidale ja lasin pisaratel voolata.

David’i vaatenurk:

Juba tund aega oli Zanna toas vaikne. Ta polnud välja tulnud. Heidy ütles, et ta magab, aga mina ei uskunud seda. Heidy ütles, et ta käib korra ära. Ma kasutasin seda ära ja läksin Zanna toa ukse taha. Panin kõrva vastu ust, et midagi kuulda. Kõik oli vaikne. Proovisin ust lahti teha, aga see oli lukus. Kavatsesin ukse maha murda. Minu õnneks ei tulnud uks hingedest lahti. Vaatasin tuppa sisse, aga see oli tühi. Sai järeldada ainult üht. „Ou, Chaz. Tuba on tühi,“ ütlesin vennale. „Kuidas see võimalik on?“ „Ma ei tea.“ Ma aimasin midagi ja küllap ka mu vend. Panin ukse tagasi kinni ja istusin oma kohale diivanil tagasi. Natukese ajapärast tuli ka Heidy tagasi suure kausi chipside, dipikastme ning liitrise coca-colaga. Ta pani asjad lauale ja läks kappide juurde klaase otsima. Ta tõi need lauale ja kallas kõigile cocat. Siis läks ta Zanna ukse taha ja tegi selle lahti. Ta läks tüdruku tuppa, aga ma teadsin juba, et seal polnud kedagi. Aga oh imet, sealt tuli välja Zanna koos Heidyga.

Zanna vaatenurk:

Olin surnuaias istunud ja nutnud juba tund. Otsustasin end tagasi teleportida. Sulgesin silmad, hingasin surnuaia lõhna sisse, tegin silmad lahti ja imetlesin hetkeks imetlesin surnuaega, mis oli vikerkaare värvi. Ja olingi oma toas tagasi. Võtsin ruttu vesti, tossud, pusa ja teksad ära. Panin retuusid jalga ja asjad peitsin voodi alla, kuna kuulsin, et keegi tuleb minu toa poole. Uksavanes ja sisse astus Heidy. Kas ma mitte ei keeranud ust lukku? „Mis sa maas teed? Kas sa otsid midagi?“ „Ma otsisin telefoni ja leidsin selle voodi alt.“ „Okei, aga tule meie seltskonda.“ Tõusin püsti ja läksin tüdrukuga kaasa. Vaatasin ust ja lukk oli katki. Keegi oli mu tuppa sisse murdnud. Astusime koos uksest välja ja mõlema poisi näod olid segaduses. „Kus sa olid? Ma koputasin su uksele, aga vastust ei tulnud. Niisiis pidin ma ukse maha murdma aga sind polnud.“ ütles David. BUSTED! Nii et tema murdis mu tuppa sisse. Vaatasin teda vihase pilguga.

________________________________________________________________________

Sama jutt mis alguses. PALUN liituge klubiga, kellel ei ole klubide limiit täis või lisage mind või teist kasutajat sõbralisti.

/Johanna/

Lubię to! 65