ÜHTMOODI ERINEVAD

Ah, traageldatud on me elusooned,

kumb õmblemata jättis teise poole?

Nüüd käies kisendavad niidid valust,

kui möödume ükskõikselt kõigi jalust.

Suunurgas vaikib varjamata tõde:

kumb kumma linnas narr on, kumb on sõge?

Ja hargneme me siiski ühtesoodud,

ühtmoodi tüvest erinevaks loodud.

Lubię to! 1