Kui kõik maailma autod üksteise taha ritta seada, siis ulatuks rida kuuni. See rida pikeneb kogu aeg, sest igas sekundis valmib uus auto. Juba 2 sajandit e.m.a. rajati Siiditee, mida mööda sai kaupu tuua Hiinast Euroopasse. Vanad roomlased olid head tee-ehitajad. Nende suurt keisririiki kattis teedevõrk juba 2000 aastat tagasi. Osa teid on veel alles, kuid saanud tänapäevase katte. Esimesed veokirattad olid täispuidust. Nende valmistamiseks kinnitati 2-3 paksu lauda tugevasti üksteise külge ja saadud plaat tahuti ümmarguseks. Niisugused rattad võeti kasutusele umbes 3200 aastat e.m.a. Puidust kodaratega rattad leiutati umbes 2000 aastat e.m.a. Esialgu kasutati neid sõjavankritel. Traatkodaratega rattad võeti kasutusele 1800. aastate paiku. Need olid väga kerged ja tugevad ning neid kasutati esimestel autodel, mootorratastel ja lennukitel. Alles 1950. aastail asendati autode kodaratega rattad metallratastega. Esimene maanteesõiduk liikus auru jõul. 1769. aastal ehitas prantsuse sõjaväeinsener Nicolas Cugnot kahuri vedamiseks auruvankri. Selle kiirus oli umbes 5 km/h. Auru kogumiseks pidi ta iga 10 minuti järel peatuma.
 Auruvankrite ajast pärineb autojuhti tähendav sõna "sohver": prantsuse sõna chauffeur algne tähendus on katlakütja. Prantslane M. de  Sivrac ehitas 1790. aastal esimese puust kaherattalise sõiduki (jalgratta). 1795. aastal avati Inglismaal esimene hoburaudtee. 1820. aastal alustas inglise leidur Robert Gurtney aurusõidukite ehitamist. Neid kasutati nii individuaalsõidukitena (vankrid, tõllad) kui ka ühistranspordiks. Õhkrehvid leiutas 1845. aastal šoti insener Robert William Thomson. 1885. aastal ehitas inglane J. K. Starley jalgratta, mille väliskuju nüüdisaegsest jalgrattast palju ei erine. 1885. aastal ehitas saksa autoehitaja Gottlieb Daimler esimese mootorratta: ta kinnitas jalgratta raami külge mootori. Esimese bensiinimootoriga kolmerattalise auto (mootortõlla) ehitas sakslane Carl Benz 1885. aastal. Sõna "auto" on lühend sõnast "automobiil" (kr. autos "ise" + lad. mobilis "liikuv"), oma mootori jõul liikuv ratas- või poolroomiksõiduk, mis ei vaja liikumiseks rööpaid. Prantslased Rene Panhard ja Emile Levasson ehitasid 1890. aastal esimese esiosas asuva mootoriga auto. Sellist mootori paigutust kasutatakse tänapäevani. 1895. aastal tühistati Inglismaal seadus, mis nõudis, et iga auto ees pidi käima lipuga mees ja auto kiirus ei tohtinud ületada 3,2 km tunnis. Sõna "BUSS" on tuletatud ladinakeelsest sõnast omnibus, mis tähendab "kõigile". Esimesed bussid pärinevad 19. saj. algusest, kui linnad tööstusrevolutsiooni tagajärjel kiiresti kasvasid ja töölised pidid üha kaugemale tööle minema. Esimesed autod valmistati käsitsi ja nad olid nii kallid, et neid suutsid osta ainult väga rikkad. 1908. aastal rajas Henry Ford tehase automudeli T masstootmiseks. See oli esimene nii odav auto, et seda suutis osta ka keskmiselt teeniv inimene. Maailma esimene autovõidusõit: 1894.a. - Pariis-Rouen. Suurim kiirus, mis saavutati maailma esimesel autovõidusõidul Pariisis 1894. aastal, oli 12 km/h. Le Mans`i võidusõit 1955.aastal nõudis 84 inimelu ja vigastatuid oli üle saja. Maailma pikim teestik on 47000 km pikkune Pan-ameerika autotee. Selle pikim haru ulatub Alaskast Tšiilini, katkeb vaid Panamas ja Kolumbias. Kõige rohkem autoteid on USA-s. Teede üldpikkus on rohkem kui 6 miljonit km. Kui sõita kiirusega 80 km/h, kulub nende läbimiseks üle 9 aasta. Kõige ohvriterohkem liiklusõnnetus toimus Afganistanis 1982. aasta novembris, kus kütusetankeri plahvatuse tagajärjel Salangi tunnelis hukkus 176 inimest. Pikim teadaolev liiklusummik on fikseeritud Prantsusmaal 16. veebruaril 1980. aastal Lyoni ja Pariisi vahel. Tee oli ummistunud 176 kilomeetri ulatuses. Väikseim sõiduauto maailmas on Peel P50, mis ehitati 1962. aastal Inglismaal. Selle sõiduki pikkus on 1,34 m, laius 99 cm ja kõrgus 1,34 m. Auto kaalub 59 kg. Maailma kergeim auto on ehitatud inglase Louis Borsi poolt. Auto kaalub 9,5 kg ja auto maksimumkiirus on 25 km/h. Maailma pikim auto on disainitud ameeriklase Jay Ohrbergi poolt. Auto on 30,5 m pikk, seal on bassein koos hüppelauaga ja ülisuur vesivoodi. Pikima mootorratta disainisid ja ehitasid austraallased Douglas ja Roger Bell. Mootorratas on 7,6 m pikk ja kaalub 2000 kg. Väikseima mootorratta disainisid ja konstrueerisid inglased Simon Timperley ja Clive Williams 1990. aastal. Rataste telgede vahe on 10,8 cm, istme kõrgus 9,5 cm, tagumise ratta läbimõõt 2,4 cm ja esimese ratta läbimõõt on 1,9 cm. Selle rattaga läbiti 1 meeter. Väikseima sõidukõlbuliku jalgratta konstrueeris austraallane Neville Patten. Ratta läbimõõt on kõigest 1,9 cm.    25. märtsil 1988.a. läbis konstruktor sellel jalgrattal 4,1 m. Pikim jalgratas (ilma kolmanda stabiliseeriva rattata) on 22,24 m pikk ja kaalub 340 kg. Ratta disainis ja ehitas Terry Thessman New Zealandist. 27. veebruaril 1988. aastal läbisid neli ratturit selle sõiduriistaga 246 meetrit. Suurima jalgratta ehitas Dave Moore Californiast, USA-st. Ratta kõrgus on 3,4 m ja ratta läbimõõt on 3,05 m. Esimese sõidu selle rattaga tegi Steve Gordon 4. juunil 1989. aastal. Suurima kolmerattalise jalgratta disainis Arthur Dillon ja konstrueeris Dave Moore 1994. aastal. Selle sõiduvahendi tagumise ratta läbimõõt on 3,35 m ja esimese ratta läbimõõt on 1,77 m. Väikseima üherattalise jalgratta kõrgus on 20 cm ja ratta läbimõõt on 1,8 cm. Rootslane Peter Rosendahl läbis sellel rattal 28. juulil 1996. a. 4 meetrit. Ametlik kiirusrekord maapinnal 1 miili (1,6 km) läbimiseks püstitati Nevadas (USA) 1997. aastal inglase Andy Greeni poolt. Kiiruseks mõõdeti 1227,985 km/h. Esmakordselt ületati autoga helikiirus (1191,6 km/h). Tänavaid hakati valgustama juba mitu tuhat aastat tagasi.
Pidustuste ajal põlesid iidse Babüloonia  tänavatel hiigelsuurtesse õlinõudesse pistetud jämedad takutahid.
Meie ajaarvamise neljandal sajandil hakati Jeruusalemma tänavaristumistel süütama lõkkeid.
10. sajandil ehitasid araablased Cordobas arvukalt suuri teid ja valgustasid neid.
Pariisis oli lampide tänavaristumistele paigutamine muuseas seotud vajadusega valgustada samas seisvaid jumalaema-kujusid.
Inglismaal hakkasid mõned majaomanikud 1415. aasta talveõhtutel majade ette laternaid riputama.

Valgevene liiklusmiilits võttis liiklusreeglite vastu eksivate autojuhtide ohjeldamiseks kasutusele uue meetodi - tiheda liiklusega teelõikudele paigutati miilitsatopised. Topistel on kohaliku patrullohvitseri nägu.
(28.05.99. Reuters-BNS)

USA lennunduskompanii kavatseb testida lendavat autot, mis heljub maa kohal. Batmobile`i kujulisse autosse mahub neli inimest. Lendauto arendab kiirust üle 600 km tunnis ning tõuseb ja laskub vertikaalselt. Skycar saab esialgu olema käsitsi valmistatud ja hakkab maksma umbes miljon dollarit. Kui auto tootmisse läheb, võib ta kätte saada juba 60.000 dollariga.
Sõiduriista konstrueeris Paul Moller, kes on projekti kallal töötanud 30 aastat.
(28.05.99. Reuters-BNS) India Lõunaosas asuvas Karnataka osariigis sõitis 07.08.99 teelt välja reisibuss, milles viibis üle 100 reisija. Hukkunuid oli vähemalt 85, neist 35 naist ja 11 last. Ligi 30inimesel õnnestus avariist eluga pääseda. Mõnede ellujäänute sõnul purunes bussi pidur ja ülekoormatud sõiduk kaotas juhitavuse.
(08.06.99. Reuters-BNS) Ameerika ja Jaapani teadlased on välja töötanud aruka auto, mis võimaldab õnnetusi ennetada, prognoosides ette, millal keegi ohtliku liigutuse teeb. Tark tulevikuauto suudab ette näha, kas juht hakkab pöörama, rida vahetama, kiirust üles või alla võtma või teisest autost mööda sõitma. Kui juhi plaanitav tegevus võib põhjustada õnnetuse, aktiviseerub auto hoiatussüsteem ning ohtlikku manöövrit ei saa teha.
Projekti juures tegid koostööd Alex Pentland Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist ja Andrew Liuga Nissanist. Targa auto testimine simuleeritud keskkonnas näitas, et auto suudab 95% täpsusega ennustada käitumist 12 sekundit ette. Süsteem põhineb inimese käitumisel, mida on võimalik jagada ettevalmistavate liigutuste ahelaks. Kui auto märkab tuttavat mudelit, suudab see juhi järgmist liigutust ette ennustada.
Nissani tulevikuauto kasutab ennustuste tegemiseks arvutit ja sensoreid roolirattal, gaasipedaalil, piduril. Marylandis (USA) võidakse pommiähvardusi teinud õpilastelt konfiskeerida autojuhiload. Senitundmatu liiklusoht: platvormkingad!
Esialgsed katsetused on näidanud, et platvormkingi kandval autojuhil kulub pidurdamiseks rohkem aega kui tavalistes kingades juhil. Jaapani suuruselt teises linnas Osakas kavatsetakse autojuhtidel platvormide kandmine ära keelata, kui kahtlused nende liiklusohtlikkuse suhtes kinnitust leiavad.
(04.02.2000. BNS) Mobiilisõnum peatab varastatud auto. Rahvusvahelisel messil "Security 2000" Saksamaal Essenis näitas üks Austria firma uudset seadet autovarguste tõkestamiseks. Autovarguse korral saab auto omanik uue süsteemi kaudu saata oma mobiiltelefonilt sõnumi autole paigaldatud seadmesse selle aktiveerimiseks. Sõnumi abil aktiveeritud seade katkestab bensiini andmise mootorisse ja peatab sellega auto, samuti blokeerib masina uksed. Samal ajal hakkab auto väljalasketorust tulema punast suitsu teiste juhtide tähelepanu tõmbamiseks varastatud sõidukile. New Yorgis keelati autodes mobiiltelefoniga rääkimine. Uus seadus keelab sõitvas autos ilma hands-free süsteemita mobiiltelefoniga rääkimise. Seadus hakkab kehtima 2001.a. 1. jaanuarist. Seaduse rikkujaid trahvitakse 150 USA dollariga.
Lähiajal on oodata samasuguse seaduse vastuvõtmist ka Chicagos. Seal on ette nähtud seaduse esmakordsele rikkujale trahv 25 ja iga järgmise rikkumise korral 100 USA dollarit. Lõuna-Aafrikas loodi õhkmootoriga auto.
Lõuna-Aafrikas elav prantslasest insener lõi õhkmootoriga auto, millega sõites 200 kilomeetri läbimine maksab kõigest 30 USA senti ehk 5,6 Eesti krooni.
Mootori paneb tööle suruõhk, mida hoitakse masina allosas asuvates terasballoonides. Samas on auto kaal koos balloonidega kõigest 700 kilogrammi. Mootor kaalub 35 kilogrammi. Toyota ehitas uue ohutu auto.
Jaapani kompanii Toyota teatas, et on lõpetanud töö uue eksperimentaalse ohutu auto ASV-2 (Advanced Safety Vehicle) loomisel.
Selle auto juures kasutatud süsteeme ja tehnoloogiaid tahetakse hiljem kasutada seeriaautode juures.
Uuel eksperimentaalautol on üheksa erinevat sõiduohutust tõstvat ja tagavat süsteemi. Nii näiteks jälgib üks süsteemidest auto kaugust selle ees olevatest objektidest. Kui süsteem märkab autole ohtlikku takistust, teatab ta sellest juhile heli- ja valgussignaaliga. Kui juht ei reageeri nendele signaalidele, hakkab süsteem ise autot automaatselt pidurdama.
Selle süsteemi aluseks on spetsiaalsed kaamerad, mis koos radariga võimaldavad hinnata auto ees olevat olukorda ja võrrelda saadud andmeid auto liikumiskiirusega.
Uuel katseautol on peal ka süsteem, mis jälgib masina paremal küljel asuvat "pimedat tsooni" ja teatab juhile, kui masin satub külgtakistusele liiga lähedale. Eriseadmed jälgivad veel teekatte seisukorda, niiskust, jää olemasolu ja palju muud.
Esimesel eksperimentaalsel ohutul autol ASV-1 oli juba peal seade, mis jälgis juhi pulssi ja erilise telekaamera abil juhi silmade liikumist. Kui juht oli auto valitsemiseks liiga väsinud, andis süsteem häiresignaali.
(ETA 14.09.00) Inglismaal tahetakse noortel keelata öine autosõit.
Inglismaal tahetakse vastu võtta seadus, mis keelab kuni 25-aastastel isikutel auto juhtimise kella 10st õhtul 6ni hommikul.
Statistika kohaselt põhjustavad 40 protsenti sel ajal juhtunud liiklusõnnetustest just noored inimesed. Teadlased pole veel jõudnud välja selgitada selle ilmingu põhjuseid, kuid valitsus on omad järeldused sellest teinud.
Kuigi mitmed õiguskaitsealased organisatsioonid on teatanud, et kavandatav seadus rikub inimõigusi, võib uus seadus analüütikute arvates küllalti edukalt läbi minna.
(ETA 31.10.00) Jaapanlased leiutasid õhku puhastava tänavakatte.
Jaapani teadlased töötasid tulevikutänavate jaoks välja kattematerjali, mis suudab õhku puhastada autode väljaheitegaaside kahjulikest ainetest.
Tänava betoonplaatidele kantakse sentimeetripaksune kiht erisegu, mis sisaldab titaandioksiidi. See on katalüsaatoriks, mille juuresolekul väljaheitegaaside mürgine lämmastikoksiid eredas päikesevalguses laguneb ohutuks hapnikuks ja lämmastikuks.
(ETA 31.10.00) Briti kompanii Coalight on välja töötanud vanadest autorehvidest nafta tootmise tehnoloogia.
Tonnist utiliseerimisele kuuluvatest rehvidest saab seda tehnoloogiat kasutades 438 liitrit naftat. Ökoloogiliselt puhas tootmine kasutab kinnist tsüklit ja protsessis tekkivat gaasi kasutatakse soojusenergia tootmisel, kirjutab Autobusiness weekly.
Saadav nafta on kõrge kvaliteediga ja sarnaneb oma omadustelt Põhjamerest ammutatavale. Coalight moderniseerib praegu oma tehaseid ja kavatseb alustada vanadest rehvidest nafta tootmist tuleva aasta aprillis.
Igal aastal utiliseeritakse Inglismaal 468.000 tonni vanu autorehve ja sellest kogusest peaks saama toota üle 200.000 tonni naftat.
(ETA 31.10.00) Elektriautoga 208 kilomeetrit.
Elektrimootoriga Peugeot 106 läbis akusid laadimata 208 kilomeetrit, püstitades nii uue rekordi.
Liitiumakudega auto kihutas kohati kuni 115 km/h ning sõiduki kütusekulu 100 kilomeetri läbimisel oli vaid 10 kWh. Bensiinikuluks muudetuna tähendaks see 1 l/100 km. Sellise tulemuse poole püüdleb muide Euroopa Liit meeletult miljoneid investeerides alles aastaks 2003.
(ETA/BNS/SLÕL - 31.10.00)  Autoavariid sõltuvad tähtkujudest
Kõige sagedamini satuvad Suurbritannias autoõnnetustesse Kaksikute tähtkujus sündinud juhid (üks viiest avariist on nendega seotud). Palju ei jää maha Veevalajad (18 protsenti) ja Amburid (12,5). Kõige ohutum on sõita Jäära, Kaljukitse või Vähi autos.
Daily Mirror-15.11.2000 

Lubię to!