kõik ei ole viha mida ma tunnen...kõik ei ole armastus...kõike ei saa andestada mida sulle öeldaxe või tehaxe....vahel piab inimestele haiget tegema et nad mõistaxid kui tähtasad me neile tegelikult oleme....kõike siin elus ei saa lihtsalt, mõne asja jaox tuleb näha vaeva ja tunda valu....mõnda inimest tuleb hoida elu lõpuni oma sydames, sest kaa seda on tema jaox vähe, ta väärib palju-palju rohkemat...vahel piisab yhest sõnast et aru saada kui tähtsusetud me oleme, kui palju võib haiget teha yx ainus sõna...vahel piisab yhes-kahest sõnast et olla jumala õnnes, et tunda et meid on kellelegi vaja, et me oleme mõttekad, et ka meist hoolitaxe...pole mõtet öelda asju mida sa tead et sa pärast kahetsed...ma ei vihka sind selle eest kes sa oled, või mida sa oled mulle teinud, seda suuudan ma alati andestada....vahest suudan ma isegi sind edaspidi usaldada...aga seda mitte juhul kui sa oled haiget teinud mu lähedastele, inimesetele kes on mulle tähtsamad kui mu oma elu, kelle eest ma võixin anda oma elu...usu siis oled sa mu vihavaenlane....ja seda elu lõpuni...ka tunnetega saab peitust mängida...väita yht ja tunda teist...elu on tihti karm...kui sa ei jõua

 

Lubię to! 3