mis väsimusest teevad tiivad,
siis soovin, et ootaks mind sinu huuled,
kõrged tornid või majad ja rannaliivad.
iga paat või laev leiab lõpuks oma vesise haua.
Saabub varsti sügis ja närtsivad lehed,
tuleb morbiitsete lõikelillede aeg.
ning närbub aegamööda mu õunaaed.
Ootan külma talve ja eemaldun endasse,
vaikuses värisedes närnvitsedes kevadesse.
kuid tekk kadus kuhugi ära.
Kahjuks unustasin ka selle näki,
kes suvepäikeses oli nii särav.

Lubię to!