Ma  ei maga  kuigi öö ammu  mu akna  taga,
ma ei maga veel ei uinuda saa, pean unistama.
Tean, kus sa oled tean, et magad rahudult sa,
tean, et oled sünnitud ootama nagu olin ka  ma.
   Vajun unne ma poolunest veel unistan ja näen,
kuis kunagi meil kohtuvad käed.
Näen su roosasid susse näen käsi ja juuksed,
oma südames su sumbunud nuukeseid
ja kõike ja kõike.

Sind hüüan ma kuigi huuled ei liigu,
ei kuule saa kuigi karjumas ma.
Täna tean kuis kukkus kord kägu,
täna tean, mis on sinu nägu.
Täna ma enam tuuldes ei kiigu.
 

Lubię to!