Vahel tundub,et kõik on täiesti surnud. Mida ma siis teen? Leian hommikust õhtuni tegevust, võimalikult väsitavat,et õhtul kiiresti magama jääks. Imelik on olla, kui oled ümbritsetud nii paljudest inimestest aga ka tähelepanu keskpunktis on üksikum olla, kui päriselt üksi mööda öiseid tänavaid jalutades. Tekitab tunde, nagu oleksin nähtamatu... vaevu tuttav tuulepuhang.

Ma ei ole õnnelik.

Lubię to!