Minu jaoks jällegi parimas armastusluules ei mainitagi armastust. See on midagi, mis on enesestmõistetav ega vaja mingit eraldi väljatoomist.
Kui tuua luuletusse sisse sõna "armastus", siis see nagu nõuaks mingite tingimuste või elementide rõhutamist. Saate aru vist?
Olgu milline see armastusluule tahes, aga alati saab asja stiilselt lahendada, et ta imal välja ei kukus. (Ma pidasin silmas üldideed, mitte enda taset)



Maga, ma kustutan tuled


Ma helistan sulle
et jagada kurbust
mis langemas linnale nagu põletav tuhk
Ma helistan sulle
et soovida head
ning rahulikku und seni kuni puhkad
Ma helistan sulle
kui padjale pead
hakkad asetama
et vajuda magusasse unne

Head ööd,
maga hästi
Ma kustutan tuled.