(luuletus aastast 1982, autor on mulle teadmata)

Sulle, EESTLANE...

Sa ärka, EESTLANE, ja näita oma vahvust!
Sul kaitsta oma keel ja rahvus!
Sa tõrju argus, alandlikkus südamest
Sa võitled õige asja, oma kodu eest!

Ehk küll meid omaenda maal on jäänud vähe
Me ühtne rahvas oleme, saab maailm varsti näha!
Sa ärka, EESTLANE, tee lahti oma silmad!
Su vabaduse eest käib võitlus laias ilmas!
Kuid sina istud kodus, lased vaikselt sõimu,
ei avalikult julge laita võimu
Sa võtad omaks mõtteid, mis sul sünnilt võõrad
ja toetad riigikorra aluseid, mis väärad
Sa alandlikult, vaikselt, loed ja kuulad valet,
kui iga koolipoisski taipab vale õiget palet
Sa viimse leivatüki ära annad
ja Võidu väljakul Sa võõra röövli pilti kannad
Sa ärka, EESTLANE, ja mõtle, mis saab edasi
Su maad ja rahvast ootab lõpp ju sedasi.
Mis saatuse nii määrad oma lastele?
Kas muuseumi eksponaatideks venelastele?
Kas tõesti tahad, et Su põlved järeltulevad
su pihta meeleheites kivi viskavad?
Et toetasid sa barbarite võimu
ja reetsid oma rahva hõimu.

Seepärast üles, üles vennad head!
On saabund aeg, peab tõstma oma pead!

Just praegu, EESTLANE, sa ära oota Valget laeva
Et muutuks midagi, sa ära põlga vaeva!
Ei ole veel me lootusetult mandund rahvus,
kas meis ei ela enam Kalevite vahvus?!
Nüüd sõltub meist, kas Eesti Eestiks jääb,
või vene tirtsuparvele ta õgimiseks läeb.
Kui rahvas isamaad ei kaitsta taha,
teab ajalugu: Murtakse ta maha!

Seepärast üles, üles vennad head!
On saabund aeg, peab tõstma oma pead!

EESTLANE...

Lubię to! 1