Ta lihtsald seisab mu ees.
  Seisab ja vaatab mind hellalt.
Seisis ja naesir hellalt-õrnalt.
  Seisis ja sirutas käe...
Seisis ja puudutasmind...
  Mina seisin ja õrn õnne värin läbis mu keha,
ning äkki ma ei seisnud enam.
            Aeg seisis...
Kuid tema kandis mind kätel.
  Ma ei hakanud vastu kui tasuudles mu kaela.
Ma ei tõrganud vasti kui ta puudutas mu rinda.
  Ma ei kartnud teda enam...
           Aeg seisis...
Mina lamasin takätevahel,
  tunnetasin kehade soojust,
nautisin kirge meie vahel...
 Ja siis ta tõusis...
Ta lihtsald seisis mu ees
 Seisis ja vaatas mind nukralt.
Seisis,silmanurgas värelemas pisar-seisis ja lahkus.
          Aeg seisis,olime ainult...
   Seina kell tiksus nukralt,
puud liikusid akna taga
  pilveräbalad lendasid taevas -
aeg ei seisnud enam.
 Mina seisin ja pisarad jooksid.
Mina seisin ja vaatasin järele.
  Ja äkki ma ei seisnud enam.
Ma jooksin,jooksin ta juurde.
  Ma lihtsalt seisin ta ees.
Seisin ja vaatasin hellalt.
  Seisin ja naeratasin õrnalt.
Seisin ja puudutasin teda.
  Tema seisis ja kallistas mind.
             Aeg seisis...

Lubię to! 2