Właściciel bloga: Rebeka17
Käes on kena maikuu,
valgeis õites kirsipuu.
Päike taevavõlvil särab,
murekillud peidab ära.
Maikuus on tähtis päev,
issi vara turgu läeb.
Lilleõisi hoolsalt valib,
tordigi veel koju tarib.
Ruttu mõned võileivad teeb,
oi kohvigi meil juba keeb!
Pidulaud saab kohe kaetud
ja emmegi lauluga üles aetud.
Täna emakene oleme kõik head,
paitame sul õrnalt pead.
Töödest vaba, puhka veel,
rõõmus olgu sinu meel.
Autod umbses reas,
meie teiste seas,
taevas peitu jääb...
Keset sõiduteid
silmi tõstmas meid
harva keegi näeb.
Pole mind,
pole sind
näha valgusvoos,
ainult linn alles jääb
valges muinasloos...
Kes on see,
kes kingib sulle suudluse?
Printsess siis saab sinust, kellel peos ööviiul ...
Meil on omaloodud muinaslood,
peekris jook, mille nüüd
muinasloos sa tilgatumaks jood.
Taskupõhjas käed,
aina münte loed:
kes neid muudkui viib?
Tuleb mõelda muud,
aeg on peatunud,
seisma jääb see viiv.
Pole mind,
pole sind
näha valgusvoos,
ainult linn alles jääb
valges muinasloos...
Kes on see,
kes kingib sulle suudluse?
Printsess siis saab sinust, kellel peos ööviiul ...
Meil on omaloodud…
Nutan valgeks musta öö,
nutan siis kui olen tööl,
nutan alla kuu ja tähed,
sellestki jääb mulle väheks.
Nutan siis kui kurb on päev,
nutan siis kui sind ei näe.
nutan pärlid kalda äärde,
nutan merelained häälde....