Właściciel bloga: tiina192
Tempo, tempo, tempo… Asjad lihtsalt juhtuvad ja juhtuvad ja juhtuvad! Emotsioonid vahetuvad sadaseitse korda päevas. Energilisus – rahulikus – kurbus – rõõm – väsimus – tänulikus – hirm! Mõni hetk on tunne, seda kõike on liiga palju. Mõistus ei suuda enam informatsiooni omaks võtta, kuna uus tuleb koguaeg peale, enne eelmise omaks võtmist!
Tõmbad naeratuse näole ja lausud: Ma saan hakkama! Endal peas kohe järgi kostumas küsimus: Saan ikka ? !
Pole midagi teha iseloom juba on selline ülemõtleja oma. Kuid üritad seda kontrollida. Suled hetkeks lihtsalt silmad ja mõtled, et ma ei tohi karta, elu ei ole hirmus. Üks samm…
Viimasel ajal olen ma mõelnud üha sagedamini sellele, kui palju me tegelikult oleme võimelised hoolima peale iseenda ka teistest ja kui palju me julgeme seda ausalt välja näidata.
Ausus trumpab petmist.
Väliselt end hoolivana näidata ja seeläbi püüda endast head muljet kujundada on tõenäoliselt rumalus. Mina, nagu ka paljud teised, olen arvamusel, et kui inimene näitab end kellegi teisena, siis see tema eluteele midagi positiivset ei too. Kui inimene arvab, et ta saab läbi vale kujundada endale soodsa elujärje, siis ma usun, et ta eksib, sest kas mitte petmis hõngulised mõtted ja teod ei tõmba ligi sarnast käitumist teiste…
Nüüd oled sa teavas ingliks,
kes hoiab ja kaitseb meid
ja sa olid, oled ja jääd alati Meiega!!!
Tihti elame me oma elu tahtes midagi muud.. Soovime, et me jõuaksime rohkem teha päeva jooksul, soovime, et oleksime kannatlikumad, rõõmsamad, armastavamad, paremad emad, paremad isad ja veel paremad armastajad. Vahel soovime, et teeksime oma tööd paremini, et teeniksime veel rohkem raha, soovime reisida rohkem, puhata rohkem.
Mõnel hommikul soovime, et oleksime ilusamad, tervemad, treenitumad, säravamad...
Aga just sellistel hetkedel on oluline endale meelde tuletada, et MA OLEN PIISAV...