Võrratud 2 päeva said kahjuks juba läbi... Tähistasime eile ja täna meie 7 kuu tähtpäeva :) Pole muud teha, kui oodata 11.ndat veebruari...
Ja ma olengi üle elanud 2 nädalat ilma Temata. Nüüd tunduvad järelejäänud 2 päeva ikka väga minimaalsena :) Ja mul ongi esimest korda elus võimalus võtta uut aastat vastu inimesega, keda ma armastan ja kes mind armastab :) Kirju Talle kogunes ka päris palju, sest nagu ma lubasin, siis kirjutasin Talle iga päev.Kui tundus, et mitte midagi päeva jooksul ei juhtunud, sai 1 A4 ikka teksti täis.Täna hommikul tuli mul naljakas mõte: ma hakkan Talle kirjutamist igatsema :D Aga Tema nägemine on ikkagi suurema tähendusega, kui kirja kirjutamine :)
Uskumatu, kui palju võib inimest igatseda, kuigi kohtumisest on möödas alles 3 päeva... Kuid see teadmine, et peab veel 2 nädalat vastu pidama, ilma Teda nägemata, on nii raske... Ma kirjutan talle iga päev, paberile pastakaga. Sest tunnen, et käsitsi kirjutades panen kirja sisse rohkem ennast. Kirjutan Talle, mida päeva jooksul olen teinud, mida tundnud. Kavatsen Talle kirjapaki anda, kui Teda näen, 31.detsembril. Päris palju kirju koguneb selle ajaga. Ma ei tea, kas Ta neid kõiki lugedagi viitsib, aga kirjutangi rohkem enda jaoks. Kirjutades tunnen ennast Temaga seotuna, saan oma tunded välja elada. Niimoodi kirju kirjutades tekib tunne, nagu Ta…
Eile saatsin venna sõjaväkke, eelneval ööl tuli aga pähe mõtteid, millest moodustus ka 1 väike luuletus, mille talle kirjutasin:
Viib täna tee sind sõjaväkke.
Seal roomad murul, ronid mäkke.
Õpid laskma püssist pauku,
peitma ennast suurde auku :)
Kui Sul oleks 1000 € siis, kuidas sa seda kasutaksid oma unistuse täitmiseks
Mina maksaksin oma ülikooli õppemaksu ära, sest minu praegune esmane unistus on lõpetada ülikool :)