Nii pidigi ju kõik meil minema.
Näis naeruväärsus viivuks imena.

Vaid hetkeks viipas petlik nägemus.
Jäi kõigest kassikullasädelus.

Ei tõelist armu kogu karmuses
Sa tundnud enesesse armudes.

Mind ainult kõlapinnaks vajasid,
et pyyda enda hääle kajasid.

Teeäärsest kaevust võõrast,nimetust
vaid joota tahtsid endaimetlust.

Pëlqen! 5