...Tähelepanuväärsed olid Lilienthali teoreetilsed
uurimused,kusjuures tal olid sidemed ka vene aerodünaamiku prof.
Nikolai Žukovskiga.Nende isikliku kohtumise mälestusena säilib
Moskva lennundusmuusemis Lilienthaii kingitus- tema
balanissiirpurilennuk.Kahjuks lõppes andeka lennunduspioneeri Otto
Liiienthali elutee varakukut.!896.aastal ta hukkus järjekordsel
katselennul oma purilennuga.Esimeste lennukite õhkutõusmisel olid
tõhusaks toeks ka paljude teiste nimakate teadlste
uurimistööd,eeskätt aerodünaamika valdkonnnas.Tunnustatud
spetsialistitena on läinud ajalukku ameeriklased Samuel Piermont
Lannley ja Octave Chaute,prantslased Alphone Penaud ja Gustave
Alexsandre Eiffel,sakslane Ludwig Prandtl,vene tealased Nikolai
Žukovski ja Sergei Tsaplõgin ning paljud teised.Sajandivahetusks
oli jõutud juba nii kaugele,et võidi tõsiselt asuda
lennuvõimelise lennuki loomisele.Eurooplaste hämmastuseks õnnestus
see esimesena Ameerika jalgrattavabriku omanikel,vennad Orville ja
Wllbur Wright'idel.Üheaegselt vendadega tegeles lendamise
probleemiga innukalt ka ameerika teadlane S.P.Langley,kelle lennuki
neli korda vähendatud mudel lendas väga hästi,kuid täismõõtmelise
lennuki ,,Aerodrome''stardid ei tahtnud kuidagi laabuda.Katapulldi
abil ujuvplatvormilt liikuma pandud lennuk kukkus kahel
korral,7.oktoobril ja 8.detsembril 1903.a.asjaosaliste ja arvukate
pealtvaatajate meelehärmiks katapuldilt lohe vette ning
purunes.Seevastu kroonis edu vendade Wriht'ide lennukastseid,mis
polnud äratanud suuemat tähelepanu.Pärast lüllaldaste kogemuste
omandamisit mootorita lennus,paigutasid nad oma lennukile ka
mootori,sooritades sellega 17.detsembril 1903.aastal neli
lendu.Teaded ameeiklaste senatsioonilste lendude kohta innustasid
Euroopa nupukamaid meisiehi samaga vastama.Esimeste lennukõlblike
,,aeroplaanideni''jõuti Euroopas siiski alles 1906.aastal.Ehhki
siin kujunesid tooniandjateks prantslased,ei ole nende prioriteet
päris kõigtamatu.Nii on teada,et rumeenlane Ttalan Vula sooritas
omaenda ehitautd lennukil 18.mätsil ja 19.augustil 1906.aastal kuni
24 m pikkusi hüppeid 2,5 meetri kõrgusel.Taanlane Jacob Ellehammer
lendas 12.septembril ligi meetri kõrgusel 42 meetri.Kõige kauemwle
jõudis 1906.aastl oma lenudega siiski Prantsusmaal elanud
brasiilane Alberto-Santos Dumani,kes 23.oktoobril läbis 60
meetit,12.novembil aga 6 .kõrgusel koguni 220 meetrit,millekstal
kulus 21 skundit.Järgneval 1907.aastal ilmusid lennundusse mitmed
uued nimed - vennad Charles ja Gabriel Voiisun'id ,Leon
Delagrande,Henry Faeman ja tulid ka kaygusrekordid,mislähenesid
juba kilomeetrile.Lennukite loomise algaastail kujunesid välja ja
juurdusid lennuki-ja mootoriehituses kolm üsna olulist
põhisuunda.Esiteks langes vaekauss otsustavalt neljataktilise
kolbmootori kasuks,kusjuures nende mootorite erimassi suudeti
vähendada kuni 2 kg .ni hj kohta.Teiseks paradati lennukite
juhitavust asendades tiiva tagaosa väänutamise liigendeil
pööratavate kaldtüüridega.See Farmani poolt kastusele võetud
täiendus võimaldas ohutullt sooritada pööret lennuki samaegse
kallutamisega.Kolmandaks nende aastate tõhudamaks täiustuseks oli
suusataoliste jalaste asendamine ratastega,mis võimaldas
startimisel loobuda katapuldi kasutamisest.Lõplikult suudeti lennuk
püsivalt ja küllalt kindlalt lendama panna aastaks 1909,millal
sõandati ette võtta esimesed lennuväljast kaugemale viivad
lennud,esimene lend üle La Manche'i väina ning seejärel mitmeid
poolesaja kilomeetri pikkus kauglende.Järgnevatel Esimese
maailmasõja eelsetel aastatel paranesid lennukite omadused
veelgi.Õnnestus suurenda lennukestust ja -kiirust.Seetõtttu
suurenes ka stardi-ja maandumiskiius.
Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!