Esialgu paines Tartu koonduslaager Eesti Põllumeeste Selts
iga-aastase põllumajandusnäituse väljakul.Tänapäeval on selle
asukoht määratav Näituse tänava poolt tulles paremale jääva
alaga.Nii nagu enamuses toonastest saksa analoogilistest
laagritest,toimisid siingi paralleelsed võimustruktuurid.Saksa
välikomandatuuri otseses alluvuses oli laagri eriosakond,mille ülem
kamandas ka laagriülem Jüristet.See tekitas ambisiooniks Jüristes
vastuseisu ning viimane nõudis vastuolulise käsuliini
äramuutmist.Intriigde tuleemuseks juhtkonnas oli Lepiku üleviimine
Tallinna ja Linnuse määramine laagri ülemaks,kusjuures
Jüriste alluvusse jäi valvemeeskond.Eriosakonnas haaras enda kätte
juhi ohjad Ervin-Richad Viks.1941.aasta juuli lõpus saatsid
sakslased metsavendade spotaanselt asutatud Omakaitse laiali ja
lõid baasil uue korrakaitseühenduse,abipolitsei staatuses.Juba
augustis hakkas tööle Tartu Prefektuuri Poliitiline Politsei,mille
alluvusse jäi ka koonduslaager.Omakaitse lihtliikmete teostada jäi
vahiteenistus.Märkida tasub,et saksa erinevate ametkondade vahel
kestis pikka aega hõõrumine,mis paisus aeg-ajalt lausa sisemiseks
vastasseisuks.Kellel on siiski kõige suurem õigus Tartu
koonduslaagris toimuva üle otsustada?On see üldse klassikaline
koonduslaager Reichi mõttes?Või hoopis
kinnipidamisasutus,vangla?Või töö - ja
kasvatuslaager?Konkureerivateks üksusteks selles küsimuses osutusid
SS- Juhtimise Peaamet ja SS- Majanduse - ja Hariduse Peaamet.Neile
sekundeerisid SD ja Julgeolekupoitsei.Aga see asja sisusiselt ei
muuda - jäme ots laagris oli nii või teisiti selle asutamisest
saati sakslaste käes.Ja eestlased,ehkki nime poolset kah ohvitserid
ja juhtkond,lihtvalvuritest rääkimata,olid sunnitud neile
alluma.Kas ja kui palju eestlased omalt poolt selles töös soovust
kannuseid teenida innukust üles näitasid,on juba ise
küsimus.Saksalaste omavaheline hõõrumine lõppes sellega,et
välikomandatuur saatis laagrisse pikakasvulise energilise ja
enesekindla ülemveltveebli Fritz Gieseni,kes endaga vadlemist
sugugi ei sallinud.Hulk tunnistajaid on hiljem kinnitanud,et
viimane olevat kamandanud ka kõiki laagri eetlastetest
ametimehi..Karl Linnasel oli selleks ajas juba ohvitseri munder
seljas - ta oli astunud vabatahtlikult koonduslaagri teenistusse
korraapidajaohvtseri ametis.Toona oli noormees küll vaid
21-aatane,kuid ilmutas laagri elukorralduse juhimiselerakordset
innukust.Kuigi esealgu oli Friedrcih Kurg määranud laagri
ülemaks Juhan Jüriste,edutati juba augusti lõpul ülemaks lipnik
Karl Linnas,kes oli jõudnud lühikese ajaga kõvasti silma paista.Et
aga viimase alluvusse jäi nüüd kapteni aukraadis Jüriste ja,et seda
seisulikku ebakõla tasandada,tõstsid sakalased teenistuskraad ka
Linnasel,omistades talle hauptmanni auastme..1941.aasta augustis
andsid sakslsed käsu .valmistada koondusaagri tarbeks ette uus
asukoht.See leiti enndites Kuperjanovi kasarmutes Kastani
tänaval,üsna selle ristumiskoha lähedal Võru maanteega,raudtee
ääres.
Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!