Blog

nr.1
kui sulle määriti kaela jutuajamine või kohtumine,ära võta kunagi initsiatiivi enda peale..istu vaikselt,joo mineraalvett-soovitavalt aura oma-,vaata heatahtlikult ja vaiki.
nr.2
ära kunagi süvene üksikasjadesse,kui küsimus ei puutu sinusse..koer ei oska lugeda,tema kannab kandamit,valvab maja,hirmutab vargaid,temale aitab sellest...
nr.3
oska pausi pidada,eriti kui sina pole seda algatanud..pea viimseni vastu ja ära rabele.
nr.4
ära pööra kunagi esimesena pilku ära..see,kes kauem vaatab,on tugevam..see on pealik.
nr.5
kaasvestlejale ei ole kunagi vaja päästerõngast visata..too kas ujub ise välja või upub ise,ilma kõrvalise abita.
nr.6
ära kihuta sündmustest ette..uudishinu on t õ e p o o l e s t pahe..pisut kannatust ja kõik saab iseenesest selgeks.
nr.7
oska õigel ajal peatuda..igal juhul:kui vaidled liiklusmiilitsaga,kui kiidad kliendile oma firmat..kui..

..lapsena oli Serõil koer Dik.suurepärane tõupuhas krants,väga tark ja ettevõtlik.Öösiti kolas mööda küla samasuguste toövanite seltsis nagu ta isegi,aga hommikuti ilmus sööma.Kui vanaema aia taga musta saba uljalt rõngas kringlit märkas,hakkas ta sõimama ja kepiga ähvardama.Kringel keerdus silmapilk lahti ja muutus ripakil karusnahkseks kotikeseks,aga Dik hakkas kõigest jõust lonkama.Ta lonkas nii tõetruult ja kunstipäraselt,et vanaema viskas kepi käest ning asus teda söötma ja arstima,aga Dik lubas armuliselt enda ümber talitada,piinatud silmad poolenisti kinni ja ohkas raskelt.Tõsi küll,mõnikord unustas ta ära,millist jalga pidi lonkama,ja lonkas vale jalga,kuid vanaema uskus teda ikkagi..:)

 Подчиняясь всем правилам - лишаешь себя многих удовольствий!!!

• Va te faire foutre tout! ;)'

Head Jõulud ja Head Uud aastad.

MIDA TEEKSID KUI :

» Teeksin enesetapu :
» Elaksin su naabruses :
» Hakkaksin suitsetama :
» Varastaksin midagi :
» Satuksin haiglasse :
» Põgeneksin kodust :
» Lõiguksin ennast :

On võimatu öelda, kuidas see idee kõigepealt mulle pähe tuli; aga kord eostunud, kummitas see mind päeval ja ööl. Mingit eesmärki polnud. Mingit viha polnud. Ma armastasin Geiri. Ta polnud mulle kunagi halba teinud. Ta polnud mind kunagi solvanud. Tema kulda ma ei ihaldanud. Ma arvan, et see oli ta silm! Jah, see see oli! Üks tema silmadest meenutas raisakotka oma--pooleldi pruun, pooleldi sinine. Iga kord, kui selle pilk mulle langes, tardus mu veri; ja nii, jupikaupa--vähehaaval--otsustasin ma temalt elu võtta ja niiviisi end sellest silmast igaveseks vabastada.

Kas mäletad, mu arm, veel seda paha saatust
sel kaunil suvehommikul;
üks raibe, haisev, jälk, meil’ pakkus õudset vaatust
jalgraja järsul käänakul.

Ta jalgu õhku a’as kui ropp ja kiimal naine,
ta’st välja imbus kihvtisid;
ja tsüünilikult kõht end avas -- haisev aine,
täis pööritavaid aurusid.

Ja raipe toredust kui imet vaatles taevas,
kui lille, mis on puhkemas;
nii vänge oli hais, et Sina suures vaevas
ju olid ära nõtkemas.

Parv musti sitikaid, kel mädal kõhul pidu,
teeb vängeid, õõnsaid suminaid,
kui veniv vedelik hulk röövikute ridu
vaob mööda liharäbalaid.

Ja kõik see kihab, keeb kui…

sahtlit koristades leidsin mingi käsikirja aastast 2008, mingi sellise hulluse olin kirjutanud, vist Sannsvarti laulusõnadeks.

Raevukaaren


must kaaren lendab aknale,
hääletult on varjudes
tardub udus paigale
jäises purpurvalguses

hullununa, üksikuna
leban põrgu alguses:
hingetult ma taipan juba
pääsu pole piinast sest:

Raevukaaren, kohtumõistja
saabus võikalt vaikides
pole enam ühtki päästjat
sellest õudsest needusest

sosin õrn mu kõrvu jõuab,
kuskilt suurest kaugusest:
"Saatan sult su hinge nõuab,
oled üks ta teenritest."

kahvatus kuuvalguses
ma kirstust tõusen ulgudes
küünlavalgel lehka haistan
jõledaimat kõigist sest:

Raevukaaren, kohtumõistja
saabus võikalt vaikides
pole enam ühtki päästjat
sellest õudsest needusest

surmahingus hingemattev,
katkulaadne udupilv
peagi kõiki seinu kattev
kooljalõhnas hirmus ilg

hommik eal ei enam koida,
selles olen veendunud
leegitsedes väävel loidab,
sellesse ma neeldunud

Raevukaaren, kohtumõistja
saabus võikalt vaikides
pole enam ühtki päästjat
sellest õudsest needusest

----
(c) mallardo millalgi suvi 2008