Maavärin ajab mere liivele
kui maa värin raputab merepõhja,,võib see liivele ajada tohutud veemassid,mis muutuvad rannikul hiidlaineteks.
1) Pinge vallanab värina
Kahe tektooniise laama vahel tekivad pinged.Mõne aja pärast vallanduvad pinged maavärinana.
2.Meepõhi tõukab vee liikvele
Merepõhi kummub üles ja tõukab vee kiirusega kuni 1000/h liikuma epitsentrist eemale.Sügavas meres om selliine laime vaid väike virvendus,selle laius võib aga olla mitusada kilomeetrit.
3.Laine kotab kiirust
Kui veemassid rannikule lähenevad,pidurdab tõusev merepõhi selle kiiruse 30-40 km/h.Veemassi kokku pressimine tõmbab vee rannast sageli ära ja lisavesi kasvatab laine veelgi kõrgemaks.
4.Vesi uhub üle maa
vesi liigub tagasi ranna poole.Hiilglaslike mõõtmetega laine - kuini 30 meetri kõrgune - tabab maismaad jõuga,mis võib linnad tervikuna mibema uhtuda.
KATSTROOF JÕUAB KOHLE MÕNE TUNNIGA
7.59 Maavärin,mille tugevuseks mõõdeti 9 megnetuudi Richtei skaala järgi,paneb merepõhjas Sumatra looderanniku lahedal vappuma.Värin raputab enam kui 1000 km kauugusel ehitisi ka pealinnas Bagkokis,mis asub 1260 km kaugusel.
8.15 Hiiglaslikud lained tabavad Indoneesia Sumatra saart,kuis kuni 30 meetrised lained uhuvad minema väikesi ja suuri linnu.Kannatada saavad ka India saareühmad Andamanid ja Nicobarid Bengali lahes.
9.30 Tohutud veemassid tabavad Lõuna-Indiat,Sri-Lankat ja Taid
11.00 Hiidlaine jõuab Maldiividele ja ujutab selle üle.Hiid laine jätkab Aafrika idaranniku suunas ja jõuab lausa Port Elisabethi,mis asub Aafika Lõunarannikul.pärast umbes 12 tunnist ja 8000 kilomeerist rannikut jõuab seal maale ligi kolme meetri kõrgune laine
Katastroofijärgsed päeavad Esmaspäev 27.desember:alustatakse ulatuslike päästetöödega ja ÜRO saadab teele esimese päästemeekonna.Hukkunte arvuks pakutakse esialgu ligi 27 000 inimest.
Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!