Sonett
Ootan...
Mu kõrvus kumisevad kurblikena
iidvana laulu üksildased noodid
ja mõtted vaiki seisavad kui soodid*
sääl vetevirvenduses, arglikena
Tuul läinud on ja sõnad viinud kaasa
ma seilan laevana, mil pole lasti
ja kriibin ahtas ihas tumma masti
kui vaikus horisondil vaimu laastab
Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!