Päevikud

Tulnud sügis, ilmad läinud külmaks. Väljas sadand ja olnud hästi kõle. Tuul vilistand kõrvades. Emal tekkind lapse pärast mure. Äkki külmetab, jääb haigeks. Vaja müts muretseda. Aga kust sa ikka mütsi välja võtad, iga asi maksab omajagu. Otsustanud mütsi ise valmis kududa.
Mõne päeva pärast, kui vanaema teises metsa servas haigeks jäänud, ulatanud ema tütrekesele ühes kookide ja veinidega ka punase barettmütsikese. Surund väevõimuga kõrvuni pähe. Las kannab. Sidunud nööriga lõua alt kinnigi, et tuul ära ei lennutaks.
Metsas tulnud vastu kuri hunt. Nii kui tüdrukutirtsu silmanud, teinud juttu:
"Kuule punamütsike, ma söön su ära!"
Ei saanud tüdruk õieti mitte…

Sakslane
Venelane
Eestlane
Neeger

Sakslane läheb Kalju peale ja Hüüab:See on minu maa, kukub alla ja sureb ära
Venelane läheb kalju peale ja Hüüab: See on minu maa, kukub alla ja sureb ära
Eestlane läheb Kalju peale ja Hüüab: See on minu maa, Viskab Neegri alla ja ta sureb ära.

Juku küsib isalt: "Kuidas ma siia ilma sattusin?"
Isa: "Sind tõi meile toonekurg!"
"Isa , terve maailm on ilusaid naisi täis, kuid sina paned toonekurgesid

Poeg hüüab kodus vanematele:
"Mul on kõrini teiega koos elamisest ja…

Ma näen, aga ei vaata.
Ma lepin, aga ei kaota.
Ei mõtle Sinule, kui sulen silmad,
ometi unenäos Su juurde tulen.

Armastan päeva, aga öösiti ärkan.
Olen hajameelne, kuid kõike märkan.
Reegleid jälgides neid purustan.
Kõike mäletan, vahel iseennast unustan.

Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan, aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.

Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge, aga rõhun.
Tahan luua, aga lõhun.

Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna, aga südames hoian.
Olen suur, aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.

Olen vaikne, aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju.
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju, aga ikka veel vähe.

Olen harjumus, millega Sa iial ei harju.
Mul on valus, aga ma ei karju.
Koristan, aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis.

Ei ole ma igavik - olen vaid hetk.
Ei ole ma sihtpunkt - olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed.


Ma andestan, kuid ei unusta.
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.
Olen vaid hetk, mis ei püsi.

Sinule mõtlen ma päeval ja ööl,
Hing rahu ei saa ei koolis, ei tööl,
Sul tahaksin öelda ma paljugi veel,
See on nii raske, ei paindu mu keel.

Kui viimaks me kohtume, aru siis saan,
muredest vaid sinuga üle ma saan,
tervikust vaid pool sind nutmas on taga,
teine pool tervikust kuvari taga...

Jukul kukub tunnis kustutuskumm laua alla. Ta kummardub seda üles võtma. Samal ajal küsib õpetaja teistelt õpilastelt:
"Mida te kirjutaksite minu hauakivile?"
Juku leiab oma kustutuskummi üles ja hüüab rõõmsalt:
"Siin sa vedeled, vana tõhk!"

Juku jalutab isaga metsas. Näeb võilille, kisub selle üles ja viskab põõsasse. Isa ütleb:
"Karistuseks selle eest jääd kuuks ajaks võist ilma."
Jalutavad edasi, Juku näeb mesilast, astub talle jalaga peale. Isa ütleb:
"Mesilinnu tapmise eest ei saa sa kuu aega mett."
Jõuavad koju, emal toit valmis, istuvad lauda. Askeldades ema riivab toa nurgas olevat isa jalutuskeppi, astub talle peale ja see murdub katki.
Juku:
"Selle eest ei saa sa kuu aega keppi!!!

miks???? miks jätsid sa mind
kui armastan sind
ära unusta mind
kuna armastan sind

Armastus on võimalus
kasuta seda!
Armastus on kaunis
imetle seda!
Armastus on õnn
maitse seda!
Armastus on unenägu
tee see teoks!
Armastus on väljakutse
võta see vastu!
Armastus on kohustus
täida see!
Armastus on mäng
osale selles!
Armastus on kallihinnaline
hoolitse selle eest!
Armastus on rikkus
hoia seda!
Armastus on elu
naudi seda!
Armastus on mõistus
uuri seda!
Armastus on tõotus
lase sellel täituda!
Armastus on kurbus
ületa see!
Armastus on muusika
mängi seda!
Armastus on võitlus
võta see vastu!
Armastus on tragöödia
astu üles selle vastu!
Armastus on seiklus
julge sellega rinda pista!
Armastus on vedamine
kasuta seda!
Armastus on liiga kallis
ära hävita seda!
Armastus on armastus
võitle selle eest!

ma olen v

ma kasti õlut ära joon

ja ema ütleb mulle:

sa vana vastik nolk!

nüüd sellest ma ei hooli

sest õlu -pole solk!

ja mul on kann, see on õllekann

ja selle kannu peal on õ

ja kui ma sellest kannust rüüpan

siis veelgi suuremaks saab rõõm

ja minu pinginaaber

on minu sarnane

nii armas väike joodik

nii pehme, karvane

Sa ütlesid...
...ütlesid, et hoolid.
Ütlesid, et armastad mind.
Ma ütlesin, et armastan ka sind.

Sa küsisid...Miks?
Ja ma vastasin...
...sest sa tulid mu ellu
ja süütasid leegi.
Sa tulid ja jäid mu südamesse.

Kuid tea,
et ükskõik kui kaugel sa ka poleks,
tahaksin, et igapäev minu juures oleksid.
Ma tean, et ükskord oleme koos
ja sa oled ning jääd mu südamesse.
Sest ma armastan sind
ja oled mulle kõik, mis ma eluks vajan